Läti alandas emapalga ülempiiri

Lapsehooldustoetuste muutused hakkavad kehtima neil, kelle laps sünnib pärast 1. juulit. Valitsus otsustas ühtlasi lõpetada sünnitoetuse maksmise, mille suurus on 296 latti (umbes 6500 krooni). Ka lõpetatakse peretoetuse maksmine perekondadele, kus kasvab kuni aastane laps, sest sel ajal saab üks vanemaist vanemahüvitist. Peretoetuste maksmine lõpetatakse ka 19-aastaseks saavate noorukite puhul. Nende muudatuste tõttu saab Läti valitsus tänavu kärpida sotsiaaleelarvet umbes 20 miljoni lati võrra (umbes 440 miljonit krooni).

Seevastu Riigikogu reformierakondlasest liikme Taavi Rõivase kinnitusel on isegi vanemahüvitise võimalikust kärpimisest rääkimine kuritegu. Kuni Reformierakond on Eestis võimul, ei pea emapalga vähenemise pärast Rõivase kinnitusel keegi muretsema. "Ainuüksi see, kui võetakse meedias pidevalt sõna ja öeldakse, et Eestis peaks seda ühest või teisest otsast kärpima, ainuüksi see on kuritegelik, sest see mõjutab raudselt nende inimeste otsustamist, kes kaaluvad perelisa," sõnas Rõivas Delfile.

Kesknädala hinnangul tõestab Rõivase sõnavõtt ilmekalt Reformierakonna võimetust reageerida  muutunud majandusoludele Eestis ning fanaatilist usku enda kehtestatud pseudodogmadesse.  Kui Ansipi valitsus oleks viimase kahe aasta jooksul pisutki arukamalt käitunud, poleks vajadust täna emapalga ülemmäärast rääkida. Valus tõde on paraku see, et niivõrd suure majanduslanguse tingimustes on emapalga ülempiiri alandamine ka Eestis igati vajalik

Jaga |