![]() Nädala juubilar ANDRES KOLLIST 65JÜRI MARTIN, 30. jaanuar 2013Ei ole kerge kirjutada täna, 30. jaanuaril sünnipäeva pidavast mehest, kes on jõudnud palju. Formaalselt on ju temalgi enamik elutegevusest kirjas kõikvõimalikel kodulehtedel, leksikonides, elulookirjeldustes, intervjuudes. Andres Kollist on Tartu Ülikooli haridusega keemik. Lõpetanud 1971. aastal ülikooli, oli ta hilisem tegevus seotud Teaduste Akadeemia instituutidega. Tõhusam teadustöö edenes Keemia Instituudis, mis andis häid tulemusi ja tõi tunnustusi. Nii sai ta ELKNÜ teaduspreemia, mille headust kinnitasid teaduskorüfeed akadeemikud Endel Lippmaa ja Viktor Palm, ning pälvis 1985. aastal koos kolleegidega vabariigi teaduspreemia. Punavetikatega seotud uurimistöö eesmärk oli panna alus agaroosi tootmisele ja valmistada uurimistöödes vajalikke biosorbente. Andres Kollisti uurimistöö ei jäänud laboratooriumiseinte vahele. Eksperimentide jaoks tuli „toorainet" koguda ekspeditsioonidel. Enamik ekspeditsioone sai korraldatud Kaug-Põhja. Kuid mitte ainult sinna - mitu uurimisreisi viisid Kollisti Ohhoota, Jaapani, Araali, Kaspia ja Mustale merele ning Vaiksele ookeanile. Kodusele Läänemerele muidugi ka. 1980. aastal toimus VI Eesti noorteadlaste ekspeditsioon, mille ülemaks oli Andres Kollist ja mida võis lugeda meie noorteadlaste kaugekspeditsioonide 20. aastapäeva tähistamiseks. Esimene noorteadlaste ekspeditsioon toimus 1960. aastal Kamtšatkale (selle ülemaks oli Lennart Meri); Kollisti juhitud ekspeditsioon tegutses Tšukotkal. Nii nagu varasemadki noorte teadlaste ekspeditsioonid, andis ka Tšukotka-reis rohkelt materjali edaspidisteks töötlusteks. Mida aga niisugustes rasketes tingimustes ette võetud uuringute oluliseks väärtuseks tuleb lugeda, on noorte inimeste kogemused ja avardunud silmaring, täiuslikum maailmatunnetus ja väärtushinnangud. Kõik see, mis loob aluse edaspidiseks elus hakkama saamiseks. Kas tema mitmekülgsus on päritud või omandatud? Küllap on hea pärilikkus olnud viljakas keskkond omandatud kogemuste tegudeks realiseerumisel. Teadusuuringud on sedasorti rikka sisuga inimese üks tahk. Ühiskondlik aktiivsus, tegevus ühiskonna heaks, tulevase ühiskonna eesmärkide visa taotlemine ja vastuolud selles on need tahud, mis aja möödudes kujunevad arvestatavaiks. Need taotlused ei ole teadusartiklid, kus ühe töö lõppedes saad alustada uut, tuginedes eelmise tulemustele ja kandes nende eest täit vastutust. Ühiskonnale suunatud tegevus, tihti poliitiline, pole individuaalne looming. Selles on arvukalt komponente, mille väärtusi ei ole alati võimalik mõõta ega kohe hinnata. Andres Kollistil jätkus riigimehelikkust ja kaaluvat lähenemist poliitiliste riskide hindamisel. Ta oli Eesti Rahvarinde tegevuses aktiivne poliitiliste reformide kavandamisel. Eesti taasiseseisvumise protsessidest võttis Kollist osa nii Tallinna linnavolikogu liikme kui ka Migratsioonikomitee esimehena ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektorina. Juubilar oli Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee Migratsioonikomitee ja selle büroo liige. Ta oli ka üks nendest, kes tegeles Eesti ID-kaardi kontseptsiooni väljatöötamisega. Teda on korduvalt valitud Tallinna linnavolikogusse, kus on tulnud täita erinevaid ülesandeid, sealhulgas keskkonnakomisjoni esimehena. 2003. aasta lõpul Andres Kollist valiti Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktoriks, kellena töötab tänaseni. See ametikoht annab võimaluse kaasa rääkida teadusraamatukogude ja teadusvaramu kujundamisel Teadusraamatukogude Nõukogu liikme ja esimehena. Kollist on olnud tegev õppejõuna ja kõrgharidustegevuse administraatorina. Praegu on ta Tallinna Ülikooli senati liige. Juubilari edasipüüdlikkust tõendab kandideerimine rektori ametikohale. Teadlaste elu ei piirdu ainult uurimistööga. Teadussaavutused vajavad selgitamist, erinevate teadusalade esindajad võivad ühistegevust leida teadlaste organisatsioonides. Nii on Kollist alates 1974. aastast olnud Tallinna Teadlaste Maja liige ja alates 2006. aastast selle nõukogu aseesimees. Kui 1988. aastal toimus Meremuuseumis Antarktika-alane näitus, kogunesid sinna kõik kaasmaalased, kes Lõunamandri-ekspeditsioonidest olid osa võtnud. Tekkis mõte: miks mitte asutada Eesti polaaruurijate ühendus? Nii saigi alguse Polaarklubi, mille asutajate hulgas oli ka Andres Kollist. Polaarklubi tegutseb tänini, jätkates Eestimaalt pärinevaid polaaruuringute traditsioone ja toetades noorte uurijate huvi polaaralade looduse vastu. Andres Kollist on autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Eesti Piirivalve II klassi teeneteristiga. Hea sõber ja kolleeg, palju jõudu Sulle tähtsate asjade ajamisel! Alati tuleb arvata, et tõsisemad ettevõtmised on veel ees.
JÜRI MARTIN, akadeemik, Polaarklubi esimene president Viimati muudetud: 30.01.2013
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |