Monumentide sõda

08. september 2004


Pärnu Postimehe arvates on Eesti valitsus jäänud selgelt jalgu avalikkuse survele rääkida selgeks Eesti ajaloo teatud perioodid, mille puhul eestlasi ja nende tegevust on kujutatud kõverpeeglis.
Politoloog Toomas Alatalu kirjutas hiljuti Pärnu Postimehes, et tuleval aastal mõistetakse Teist maailmasõda teisiti. Paraku ei ole see lootus määratud täituma juba sellepärast, et Eesti valitsus ei soovigi Eesti sõjaajaloo teisiti mõtestamist. See, mida taoti koolides pähe pool sajandit, käib Res Publicale küll.
Samal ajal soovivad mehed, kel kaheksakümmend turjal, et nende võitlust, mis sellest, et Saksa vormis, hinnataks õiglaselt. Nad ei võidelnud Saksa Reich'i ega Führer'i eest, vaid üritasid oma elu hinnaga viivitada Eesti okupeerimist teist korda okupandi poolt, kelle teod 1940–1941 olid värskelt meeles.
Eesti ei pea maailma ees alandlikult pead longu laskma, vaid rääkima täiel häälel meie ajaloo nendest seikadest, mida mujal üritatakse maha vaikida. Või äärmisel juhul käsitleda Nõukogude ajaloo vaatenurgast lähtudes.
Teine maailmasõda peab ükskord lõppema, ka monumentidel.
KALEV VILGATS
Toimetaja
4. septembril

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)