Kas mets aitab maal ära elada?

Tõepoolest, mets on meie võimsaim looduslik ökosüsteem. Oma 52% metsasusega oleme Euroopa riikide hulgas neljandal kohal. Samas on meil ligikaudu 370 000 ha intensiivkasutusest välja langenud põllumajandusmaad. Põline rahvatarkus ütleb: mis peremees jätab, selle mets võtab. Seepärast võibki arvata, et Eesti metsasus jõuab lähema 10–15 aastaga 60%-ni. Seda vaatamata valglinnastumisest tulenevale ehitustegevusele kohati ka metsamaal.

Mets annab paljudele tööd

Raiemaht on Eestis viimastel aastatel langenud. Näiteks 2006. aastal oli see 43% 2001. aasta raiemahust (12 mln tm). 2007. aastal raiemaht mõnevõrra tõusis. Riigimetsas on raiemaht olnud võrdlemisi stabiilne. Erametsad on andnud sisuliselt kogu raiemahu languse.

Võib öelda, et ligikaudu iga 13. töökoht oli meil seotud metsa ja puiduga, sest puidutööstus on toiduainete töötlemise kõrval üks suuremaid tööstusharusid Eestis. 2007. aastal tegeles puidutöötlemise ja puidutoodete valmistamisega ligi 1000 ettevõtet, andes tööd ligi 19 000 inimesele. Puidu ja puidutoodete väliskaubandusbilanss oli 2004. aastast püsinud 6 miljardi krooniga stabiilselt positiivne. Seega on puit ja puidutooted olnud Eesti negatiivse väliskaubandusbilansi ühed vähesed tasakaalustajad.

Metsa oluliseks ressursiks on ka rekreatsioon. Metsa kasutatakse puhkemajanduslikult üsna usinasti ja seda ei saa alahinnata. Jahindusel, matkamisel, seente ja marjade korjamisel on peale rekreatiivse külje aga ka hoopis laiem sotsiaalmajanduslik tähtsus.

On igati asjakohane, et Riigimetsa Majandamise Keskus on avanud uue veebilehe, kus on andmed marja- ja seenerikaste piirkondade kohta. Samuti saab veebilehelt teada, millal üht või teist marja ja seent otsida ning milliste tunnuste järgi neid ära tunda. Sellel suvel saab moodsa korilusega teenida Eesti keskmise palga.

Eesti Riigimetsa haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Tegemist on Eesti ainukese riigi tulundusasutusega, mis olemuslikult peabki hoidma ärilist positsiooni, sest selle tulundusasutuse jaoks kehtib plaanimajandus raudselt edasi – ta peab andma riigituludesse ja oma tegevusse kavandatud raha. Sestap on RMK ka külaelust ja inimestest mõnevõrra kaugenenud. Läinud aastal vähendati metskondade arvu ligi 4 korda – 63-lt 17-le. Paljud metsatöötajad jäid tööta ja maaelu kaardilt kadus 46 metskonda kui külaelu olulist keskust. Ei olnud aga kuulda regionaalarengu ministri vastuhäält antud protsessile.

Enampakkumisel või lepingukohaselt saadud metsa töötavad üldjuhul üles firmad (näiteks Stora Enso), kes kohalikku tööjõudu ei kasuta. Vald jääb tulumaksust ilma; talle jääb vaid üpris kesine metsamaa maks. Tuleb öelda, et RMK on püüdnud mõnevõrra laiendada üksikisikute ja väikeettevõtete juurdepääsu metsa kasutamisele. Nii on suurendatud sanitarraie korras ülestöötatava puidu ülemmäära 300 tm-ni.

Kuid siingi tuleks asjaajamist lihtsustada. Kui inimene tahab sanitarraies teha kütet, siis pöördub ta metskonda. Metsnik hindab raiutava puidu, kirjutatakse metsateatis, mis läheb keskkonnaametisse (KA) kooskõlastamiseks. Kui see tehtud, saab inimene arve, maksab raha, sõlmitakse leping ja ta võib raiuda. Ei mõista, miks on riigimetsas väljaspool kaitsealasid vaja veel keskkonnaameti asjaajamist, selle kooskõlastamist, mida on juba teinud riigimetsnik, kes ei ole mitte väiksem asjatundja kui KA ametimees.

Iseküsimus on sanitarraielise küttepuidu hind. Isevaruja maksab RMK-le kuni 200 kr/tm, töötab selle üles, veab metsast postmaantee äärde, sealt koju. Kokkuvõttes läheb tal see küte maksma niisama palju kui RMK poolt koju toodud küttepuit. Olgu nii, et RMK peab täitma riigi poolt antud plaani ega saa tegeleda sotsiaalalaga, aga sanitarraie kui metsamajanduslik meede on hädavajalik terve metsa edukaks kasvuks. Seepärast peaks ka sanitarraielise puidu ostuhind olema võimalikult väike, et mitte öelda sümboolne.

Riik ei tohi metsast kergekäeliselt loobuda

Mida teha jätkuvalt riigi omandis oleva maaga, mis on arvatud maareservi? Riigi Maa-ametis on lõpetamisel 21 000 ha põhiliselt metsamaa müügi ettevalmistus, mis hõlmab 1900 kinnistut. Siingi on mitmeid küsitavusi. Eeskätt, miks müüa ja kellele müüa? See lohutus, et põlist riigimetsa ei müüda, ei ole mitte kuidagi veenev. See riigimetsa olem, mis oli juunis 1940, ei ole tänastes tingimustes enam kaugeltki adekvaatne. Muutunud oludes, globaalökonoomika tuultes on riigile kuuluvat metsa hoopis rohkem vaja.

Praegu on nii sise- kui ka välisturul nõudlus puidu, eriti paberipuidu ja erisortimentide osas tugevasti vähenenud. Puitu on enam hakatud kasutama elektri- ja soojuse koostootmisjaamades. Energeetika nõuab ka kriisiajal enam puitu. Aastail 1928–1940 oli puidueksport põhiliselt riigile kuuluva AS Eesti Metsatööstuse korraldada ja riik teenis 30% oma eksporditulust puidust. Praegu saavad 90% metsamaterjalide eksporditulust välisfirmad, eeskätt Stora Enso.

Kuidas kasutada metsa praeguse majanduskriisi tingimustes? Siin ühest retsepti pole, on mitmesuguseid võimalusi nii riigimetsa majandajale kui ka erametsaomanikule. Kuldreegel on, et riik ei tohiks metsamaad suurtes kogustes üldjuhul müüa ja metsa tuleb müüa siis, kui nõudlus puidu järele on suur ja turuhinnad kõrged.

Raieküps mets on kui tähtajaliselt hoiustatud raha. Kui mets kasvab ja seda ei raiuta ka juurdekasvu piires, loob see lisaväärtust, hoiuintressi. Eelnimetatud 21000 ha riigimetsamaa müügihind on suhteliselt madal – 10 000–60 000 kr/ha. Kes ostavad – kas välis- või Eesti firmad või kohalikud inimesed? Tõsi, selle aasta seadusemuudatus annab ostueesõiguse metsakinnistu omanikust naabrile.

Meie majanduse, eeskätt külaelu edendamiseks tuleb võimalikult kiiresti lahendada põllumajanduslikust tootmisest väljalangenud maa kasutamine. Selle maa väärindamiseks tuleb kõigepealt täpsustada erinevate maaüksuste kasutusvõimalused tulenevalt asukohast, geobotaanilistest näitajatest ja mullaviljakusest ning omaniku soovist.

Seejärel koostatakse tegevuskava, milles võiks olulisel kohal olla käsitletavate alade metsastamine. Aastas võiks kultiveerida näiteks 10 000 ha metsa. Energiapuistutele võib siin ette näha avarat tegevusruumi, sest hakkpuit on nõutav kaup ja selle kasutusvõimalused üha suurenevad.

Selle meie suurima loodusvara maa kasutamise programmi raames leiavad tööd eeskätt maainimesed ja metsurid. Samas annab metsa kui taastuva loodusvara laiendatud kasutamine hingamise fossiilsetele ressurssidele. Kas mets aitab maal ära elada? Jah, aitab küll!

Rein Ratas

Riigikogu keskkonnakomisjoni liige

Jaga |