Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Ma teile kirjutan!

Peeter Kaljuneem,      15. oktoober 2003


Viimase aja vaidlused õige usu kirikust on tekitanud hulga mõtteid.
Lugesin kunagi ammu ajakirjandusest lugu, kus oli juttu kirjanik August Allest. 1920. aastatel ajasid teda täielises Eesti Vabariigis vihale tsaariaegne Peeter I ausammas Vabaduse platsil ning Toompea vene kirik. Mõlemad olid võimult pühitud Vene tsaarivõimu sümbolid. Alle pani vihaga paberile lause: "Jõllsilmne Peeter Toompea sibulakünka taustal."
Miks püstitas iidses Saksa hansalinnas venestamist läbi viinud Vene riik aastaks 1901 Toompeale oma sibulakiriku? Ikka selleks, et demonstreerida üle arvukate luterlike kirikutornide üheselt mõistetavat sõnumit: "Pidage igavesti meeles! Vene kirik ning vene võim domineerivad teie maa ning linna kohal nüüd ja igavesti!"
Vene võimule on selline võte omane läbi aegade. Aastaks 1953 rajati Stalini käsul Varssavisse stalinistlikus stiilis kõrghoone, mis sai poolakatelt nimeks "Stalini sõrm". Hiigeltorn pidi edastama tuttavat sõnumit: "Pidage igavesti meeles! Meie ehitis ja nõukogude võim domineerivad teie maa ja linna kohal nüüd ja igavesti!"
Eestlasele on aga Konstantinoopoli ja Moskva õigeusu kirikute vahelised maadejagamised naeruväärsed. Näib, et vaesus, harimatus ja halastus ei lähe kummalegi suurt korda, ja et mõlema kiriku eesmärgiks on vaid kätte saada maid ning ehitisi.
Üsna sageli segavat Riigikogu tegemisi Nevski katedraali jubedakõlaliste kirikukellade heli. Justkui keegi taoks vasaraga vastu raudteerelsse või suurt supipada. Kuidas Eesti parlament sellise kolina saatel töötada saab, jääb mõistmatuks. Lisandub ka pelg, et katedraali isakesed, kes varem KGB ja NKVDga seotud olid, võivad nüüd hooldada ühe teatud suursaatkonna pealtkuulamisseadeid. Riigikogu tagatubade konfidentsiaalne info pakuks ju suurt huvi.
Mul on kahju kahest asjast. Esiteks, et omaaegne Eesti õigeusu kiriku juht Peeter Päts eelmise vabariigi ajal ei suutnud Aleksander Nevski nimelist kirikut eestistada, ümber ehitada ning kaunistada plaanide kohaselt eesti ornamentidega.
Lasknuks aga fashistlikud okupandid oma esialgse kava kohaselt tavalise tüüpprojekti järgi ehitatud ja kunagi Peipsil ristirüütleid ning hiljem türklasi võitnute katedraali õhku, poleks tänasele põlvkonnale jäänud mingeid erilisi tüliprobleeme.

Viimati muudetud: 15.10.2003
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail