Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Hingest hinge, südamest südamesse

ADELE LEINSOO,      21. märts 2012

.
 


Ema meenutab


Emakene, hellakene,

istub noruspäi:

Kuhu need mu elatud

eluaastad jäid?


Alles ma veel õuemurul

ringi lippasin.

Sörkisin ma karja järel,

silmad unised.


Karjalapse-põlvest

teenijaks ma sain.

Sinna juurde kuulub

palju unetuid öid.


Päev see möödus tööde rutus,

ööst seal jätku juurde sain.

Väsind keha vajus unne,

juba kell mind üles lõi.


Päivi palju näha sain oma eluteel,

käimata ei jäänud pikad rännuteed.

Selleks ajaks olin jõudnud pereelu rajada,

teenijatütrukust selja sirgeks ajada.


Elu mult on võtnud mehe, lapsed ka.

Siberisse jäänud, risti rinnal käed.

Kodumaale jõudsin suure vaevaga.

Selle eest ma taevast tahan tänada.




Su armas kallis pesapaik


Sind võeti kodust kinni

kui lindu pesa seest.

Ja hetkegi ai antud,

et pääseks kulli käest.


Neis veritsevais haavus

siit viidi kaugele,

kui puud veel olid raagus,

ei õitsend lilleke.


Su armas kallis pesapaik,

sa temast ilma jäid.

Nii viletsust kui vaeva

sel kaugel reisil näind.


Su hinge jäänud haavad

veel kauaks püsima.

Su lapsedki veel saavad

neist osa endale.


Ei aita ilus kõne,

ei valet varja ta.

Kas küünal kuusel põleb,

kui ta on tahita?



Südamevalu


Emake väsinud, vaade on kurb.

Ootab oma poega, kes Siberis on surnd.

Kraamib toa ja katab laua.

Seisatama jääb ja ootab kaua...


Isegi koputust kuuleb uksel,

avama ruttab südametuksel.

Aga ta eksitust märkab juba -

tihane sisse astumiseks palub luba.


Viirastuslikult ema näeb poja näojooni,

isegi kõrvus kuuleks ta hääletooni.

Ei saa aru, kas ilmsi või unes?

Juba ta läinud, kuhu ta pages?


Emake kössi vajund, toolil võtab istet.

Rinnas tunneb valusat, torkivat pistet.

Südamevalu suurem kui elutöö-koorem,

kannataks välja, kui ainult oleks noorem.


Ema nüüd sügavalt südamest ohkab:

miks mu lootused kõik läksid luhta?

Kas siis mõteteski oodata ei või

poega, kes Siberis otsa sai?!


Hing on väsind ja mõte ei tööta,

olematule loomale ette veab sööta.

Ajataju jäägitult kaduma läinud,

mälulünk temaga oma töö teinud.


ADELE LEINSOO (85) Viljandimaalt

 



Viimati muudetud: 21.03.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail