75 000 allkirja vanaproua toetuseks!

HEIMAR LENK,      27. september 2006


Sellise pealkirjaga lugu ilmus Kesknädalas kaks aastat tagasi. Siis, kui Res Publica valitsusel oli pensionitõus kännu taha kinni jäänud ja „äraostmatud" kuulutasid pensioniraha lõppemist. 2007. aastaks on summad läbi ja pensione niipea oluliselt tõsta ei saa – ennustas tollane noor rahandusminister Riigikogu kõnetoolist elatusraha külmutamist.
Pensionäridele nii hull tulevik ei meeldinud, ja läkski lahti aktiivne protestiaktsioonide laine. Korraldati koosolekuid, peeti miitinguid, alustati laialdast allkirjade kogumist pensionitõusu toetuseks. Olin ise neis aktsioonides osaline. Seepärast mäletan hästi, kui tuliseks asi läks. Telefonid üle riigi olid punased. Kõikjalt pakuti abi ja lõpuks peeti Toompea lossi ees tuline miiting. Ajalehe Videvik toimetus eesotsas peatoimetaja Ants Tammega oli rahvarikka koosoleku peakorraldajaks.
Paralleelselt käis allkirjade kogumine. Neid tuli üha juurde, iga päev sadade kaupa.
„Eakad nõuavad inimväärset elu veel enne 2005. aasta sügisesi valimisi!" See loosung seisis rasvases kirjas allkirjade kogumise lehtedel.
Allkirjad, mida eakate toetuseks koguti ja mida ühtekokku suur hulk kokku saadi, muutusid kõvaks surveavalduseks valitsusele. Neist ei saanud lihtsalt kõrvale vaadata, nendega pidi arvestama.
Pensionäride Liit, Pensionäride Ühendus, Keskerakonna Seenioride Kogu, Eesti Pensionäride Erakond, Tallinna Pensionäride Ühendus ja mitmed väiksemad organisatsioonid panid oma jõud kokku ja esitasid Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonile oma nõudmise: kas arvestate meiega või sügisestel kohalikel valimistel ei saa te ühegi vanainimese häält?
Valitsus ehmatas nõnda ära, et kutsus pensionärideorganisatsioone üles allkirjakogumist lõpetama. Kuid dzhinn oli pudelist juba väljas ja aktsioon jätkus, muutudes kolmikliidu lagunemise üheks teguriks.
Aprillis löödigi Res Publica valitsusest välja ja uueks koalitsiooniliikmeks sai Keskerakond. See erakond on oma loomisest peale kaitsnud vanema põlvkonna huve ja tuli ka valitsusse kindla sooviga pensione tõsta. Massiliselt kogutud allkirjad kui rahvaalgatuse hea näide muutusid uue võimuliidu läbirääkimistel tähtsaks argumendiks, ja jõuline, rohkem kui 30-protsendine pensionitõus saigi Keskerakonna nõudel koalitsioonileppesse kirja pandud.
Seega astuti suur samm euroopalike pensionide suunas. Kuid ka see tõus ei saanud jääda piiriks. Pärast tänavuse aasta aprilli, kui keskmine pension ületas 3000 krooni piiri, seati uued sihid. Lähiaastail peab keskmine vanaduspension jõudma poole keskmise palgani.
Meenutan seda lugu, et anda inimestele kindlust ka edaspidi oma õiguste eest seista. Tol korral saadi kokku 75 000 allkirja. Pensionärid demonstreerisid oma jõudu ja ühtekuuluvust. Keegi ei saanud sellest jõust mööda vaadata ja eakatega, kelle nõudmisi oma allkirjaga toetasid ka tuhanded nooremad inimesed, tuli arvestada.
Pensionäre on Eestis ligi 380 000, ja see on suur jõud. Olgem siis ka tulevikus ühtsed ja valmis oma õigusi kaitsma! Elu läheb Eestis paremaks. Mingu ta siis ka vanahärral ja tema proual, kelle elutöö najal taasiseseisvunud riik üles ehitati. Majanduslikult õitsva riigi magusaid vilju nautigem ikka üheskoos. Nii noored kui ka eluküpsem põlvkond.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)