Tagasivaade mööduva aasta Eesti ilmale

Kui äärmused teada, ei pruugi temperatuurivahemikud üllatada. Näiteks tänavune ilm detsembris: püsivat lumikatet ei teki; esimene pool kuust sajusem, teine pool kuivem. Õhutemperatuur nullilähedane, sisemaal võib olla 5–6 kraadi külma.

Teises pooles ülekaal kõrgrõhkkonnal, mis toob lund temperatuuri langusega 10 miinuskraadini. Aastavahetusel läheb sulale.

Minu tähelepanekuid varasematest kuudest.

Klimaatiline talv algas 2017. aastal Kirde-Eestis jaanuari algul. Sademete hulk ulatus poole normini. Veebruar paistis silma 21-kraadise külma ja 8-kraadise soojaga Võrus.

Veebruar oli kõige sajusem talvekuu, samas ka kõige päikesepaistelisem. Päikest kõige enam Roomassaares, kõige vähem Jõhvis.

Märtsis sadas kõige rohkem Kihnus.

Klimaatiline kevad algas 3. mail, aga mullu 7. aprillil. Jahe kevad hoidis lumevaipa Kirde-Eestis; 9. ja 10. mail tuli Saaremaale 5-sentimeetrine lumekiht. Kõige jahedam aprill jääb 50 aasta tagusesse aega (1966).

Kevadkuudel oli enam päikest Sõrves ning samas Valga oli kõige sajusem piirkond. Kuusikul oli 10. mail 7 kraadi külma.

Kliima muutub, kevadised suurveed saabuvad peaaegu kuu varem. Lumi ei püsi hiliskevadeni. Teadlased arvavad, et jõgede ökosüsteem saab kahjustatud, sh. luhtadel kudevad kalad.

Kliima soojenemine oleks nagu elutegevuses kergendus, aga Lapimaal hukkus 2013 hulgaliselt põhjapõtru, sest  sulaga ja jäätumisega oli raske samblikke välja kaapida.

5. mail oli Sauga jõe ääres Nurmeveski silla juures maalihe – koormatud jõekallas vajus jõkke. Ilmselt oli ka varem hoiatatud, et viirsavikihid võivad üksteise suhtes libisema hakata. Ja hakkasidki.

Veel teine tuntud näide kevade varasest tulekust – Lätimaal Turaida lossi nõlv varises 9. veebruaril 2002, seega 15 aastat tagasi. Kallas suudeti kindlustada.

 Juunisse jätkus jahedust. Sademete ööpäevase tulekuga paistis silma Valga.

Juuli oli ikka kõige kuivem kuu. 7. juulil oli Kuusikul 3 kraadi sooja. 13. juulil tabas Tartut paduvihm, mis uhtus kohati maanteid. 12. augusti paiku üleujutused Tallinnas. Linnades uputab, sest äravoolukanalisatsioonis pole arvestatud selliste vooluhulkadega. Nagu ikka, paistsid soojusega silma Ruhnu ja Vilsandi saar. Kokkuvõttena saab suve kohta öelda järgmist: jahedam suvi oli näiteks aastal 1993.

Tänavune suvi oli normaalsus, sest soojenevas kliimas oleme varasema jaheduse unustanud.

September jätkus vihmadega – kolmandik üle normi.

Oktoober tõi juba 7-kraadise külma Võrumaale kuu lõpupoolel. Raplamaal Kuusikul sadas 10. oktoobril ühe ööpäevaga 35 mm.

Eesti ilmastik on seotud päris kaugete piirkondadega. Näiteks tsüklon Ophelia tõi Iirimaale tormi ja sealt riismetena Portugali metsapõlengutuhka ja Sahara kõrbe liivatolmu meile 17. oktoobril.

Pilves ilmaga tundus, et maailmalõpp läheneb. Sel sügisel oli põllumajanduses kurb seis: veerand kartulisaagist ikaldus, hernest jäi koristamata 55%, avamaaköögivilja 27%, põlduba 69%. Kokkuvõttes jäi koristamata 15% põllukultuuride kasvupinnast.

Maakondadest oli kõige kehvem olukord Ida- ja Lääne-Virumaal; järgnesid Rapla- ja Järvamaa. Kogukahju ulatub miljonitesse eurodesse. Väga palju talivilja jäi külvamata.

Põldoa kohta saan tuua hea näite: Vängla küla. nüüdses Märjamaa vallas, kodulähedaselt põllult jõuti uba koristada algusega 19. oktoobril. Kõrge veeseis Velise jões ei olnud takistuseks. Kuid hernes sealkandis ikaldus.

November oli keskmisest kõrgema temperatuuri ja sajuhulgaga. Miinimumtemperatuur oli 2. novembril Narvas miinus 9 kraadi.

Ilmade vaheldumises pole mingit seaduspära, seetõttu on raske järgmist aastaaega ennustada.

Kokkuvõttes läks meil hästi. Suvel räägiti palju orkaanidest, mis saavad oma nimed sooliselt vaheldumisi, iga kuue aasta järel. Naisenimedega orkaanide kohta sai sel aastal naljatamisi öeldud, et need tulevad ilusate silmadega, aga lahkudes jätavad su ilma nii majast kui ka autost.

Kui tihti kuuleme, et eriti talve tulekul on tee muutunud liiklusohtlikuks. Kõigepealt algab nähtavusest ja udust, sellest ka sõidukiiruse valik. Nüüd sügiskuudel novembris ja detsembris räägime ebameeldivast teekaaslasest – vihmast.  Eriti salakaval on must jää ehk kiilasjää. Viimatinimetatu toimib kohtades, kus õhuniiskus suurem ja madalam temperatuur.  Lumelobjakaga võib talv alata ja lõppeda kevadel.

Kokkuvõtvalt võib öelda: raske on pakkuda autojuhile, põllumehele, suvitajale, meremehele  parajat, igati sobivat ja meelepärast ilma. Kuid õppigem käituma meile antud oludes.

Soovin lehelugejaile kena jõulukuu jätkunist ning karge ja lumise talve tulekut!

JAAN VISKA,

Vigalast suurde maailma vaadates

Jaga |