Vajame uut valimisseadust

S. Keerus,      17. jaanuar 2007


President kutsub rahvast üles austama oma riiki. Muidugi väärib riik austust, aga tema valitsejad?
Juba 1993. aastast pole paljud neist rahvale meeldinud. Kas tõesti said Riigikogusse need, keda rahvas valis, või hoopis teised – need, keda erakonnad arvasid heaks sinna maandada? Ka presidenti ei valinud rahvas, vaid valijamehed, keda võis sinna-tänna kallutada. Riigikogusse on seadusi andma pääsenud need, keda rahvas sinna pole valinudki. Neid ei saa tegemata või hooletu töö eest tagasi kutsuda, ka erakonna vahetamisel jäävad nad parlamenti ikka edasi rahva tahte vastaselt. Seadus peaks selgelt nõudma: läksid ära erakonnast, lahku ka Riigikogust! Erakonnavahetust tuleks käsitada nagu töökohavahetust – sinu asemele tuleb uus töötaja. Istungilt sagedase põhjuseta puudumise eest tuleks töötasu väiksemaks võtta.
Eriti küüniline on riigikogulase Leinatamme arvamus, mida võib võtta kui koolipoisi ülestunnistust: „Käin vaid neis tundides, mis mulle meeldivad ja vajalikud tunduvad." Ei tea, kuidas ta sellise mõttelageduse juures omandas kõrghariduse? Ega Riigikogu pole algkool, millest võib oma suva järgi poppi teha!
Kõik see sai alguse 1990. aasta referendumil ning kui võeti vastu puudulik ja vildakas valimisseadus, mis nõuab kohest muutmist. Siis kaoks mudaloopimine nii presidendi kui ka Riigikogu valimisel.
Uue valimisseaduse vastuvõtmine annaks rahvale võimaluse valida presidendiks see, keda rahvas kõige enam toetab, ja uus president kinnitaks peaministriks juba rahva hulgas suurima poolehoiu pälvinu.
Siis kujuneks usaldus Riigikogu, presidendi, valitsuse ja peaministri vastu – kogu meie riigi vastu.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)