![]() Vapper naine Siiri Mitt jätkab võitlustKESKNÄDAL, 05. november 2008Siiri Mitti võib pidada elukutseliseks protsessijaks. Nobeda kõnega proua laotab oma elutoadiivanile suured virnad kohtupabereid. Kui palju higi, muret ja pisaraid on neid lapates valatud, teab vaid ta ise. Ent tegemist pole inimesega, kes keskenduks valudele või kannatustele.
Kohtulahingud ei möödunud kaotuseta.“Insult oli üsna varsti, aga sain sellest jagu,“ sõnab proua möödaminnes. Riigikohus mõistis 2007. aasta märtsis riigilt välja kolm miljonit krooni eaka õpetaja Siiri Miti ja ta kolme venna kasuks. Riik oli neilt ülekohtuselt ära võtnud 10 hektarit maad. „Kohtuotsusega olen väga rahul. Riigi tegevus tunnistati õigusvastaseks. Õiglane ja meeldiv oli Riigikohtu suhtumine meisse,“ sõnab Mitt. 10 hektarit 71-aastase Siiri Miti ning tema vendade Tiidu, Olevi ja Ülo Tüvi vanaisale kuulunud Roosimäe talu maadest ja 120 hektarit teiste külaelanike maid on siiani Harjumaale Jõelähtme valda Jõesuu külla rajatud Eesti–Soome ühisfirma International Baltic Golfmarina omandis. „Vanaisal olid istutatud praegu Golfmarinale kuuluvale maale 42 sangleppa, mis raiuti maha. Mind kutsuti veel vaatama,et näe – lepad nutavad,“ meenutab Mitt. Kurja juureks, mille tõttu Mitile ja tema vendadele kümmet hektarit maad ei tagastatud, on valitsuse korraldus nr 509-k 5. juulist 1994. Selle paberi taga on Miti väitel Tallinna linnuvabrik ja vald, kes soovisid, et 130 hektarit maad jäetaks ärimaana riigi omandisse. Et lasta see hiljem erastada firmal International Baltic Golfmarina. Golfifirma on aastate jooksul teinud kõik endast oleneva, et Jõelähtme maade „kunniks“ saada. Kohalikku rahvast on aetud koosolekule, kus neid mõjutati maast loobuma; käidi kodudeski. Maast loobumise eest pakuti Golfmarina aktsiaid, telefoniliine ja kaabeltelevisiooni. Siiri Miti ja tema vendadega sattusid samasse seisu teisedki külaelanikud, kel eluaastaid 70-80. Nad polnud ei vanuse, tervise ega rahanappuse tõttu võimelised kohtuteed alustamagi. Visa eestlasena ei mõelnud Siiri Mitt allaandmisele kõik need seitse aastat kordagi. Algus oli siiski raske. “Mul oli kooli kokkutulek, kus kõnelesin maade tagasisaamise võimalusest. Minu endine advokaadist koolivend võttis mul hiljem käest kinni. Istusime Pakri kõrge kalda peal. Tema küsis: „Kas sa ei tahaks seda asja kohtusse anda?“ Ma ei oleks ise osanud midagi teha. Poleks tulnud selle pealegi,“ meenutab Mitt. Seitse pikka aastat sõdisid pere ning neid esindanud vandeadvokaadid Jugans Grossmann ja hiljem Andres Past kohtus õigluse eest. Oleme neil ikka jalus... Siiri Mitt on inimene, kes näib ammutavat tegutsemisjõu enese sees pulbitsevast energiast. Sellised inimesed on vastastele alati märksa tugevamad ja ohtlikumad, kui vaid välist kirkust taga ajavad ühepäevaliblikad. Mis annab siis Siiri Mitile jõudu väsimatult temast palju tugevamate vastastega rinda pista? Austus esivanemate ja ajaloo vastu. „Küla läks sõja ajal tühjaks, põhiliselt jäi minu vanaisa pere sinna elama,“ meenutab Mitt. Temas on ka vimm erapoolikuse ja ebaõigluse vastu. “Nad tahaksid ka praegu, et me meile kätte antud maalt täielikult ära kaoksime; seda maad on tahetud osta,“ sõnab Mitt. „Meie maa ei olnud muinsuskaitseala, nüüd on ta tehtud rohevõrgustiku tuum-alaks, sest seal kasvavad puud. Nemad (Golfmarina – Toim.) aga lõid meie maast umbes pool kilomeetrit kaugemal kivikalmed hunnikusse, et sinna majad teha.“ Kuna mereäärses külas oli puutumatu loodus, tekkis ärimeestel idee rajada sinna puhkekompleks. Maale, mida perele ei tagastatud, kerkib 42 uhket elamut, millest igaühe müügihind on 8–9 miljonit krooni. „Meie oleme neil jalus ees. Kui me hakkame oma maale midagi tegema, siis on ju ümberkaudsete alade atraktiivsus kadunud,“märgib Mitt. Jõelähtme piirkonna tõmbejõudu arvestades ei paista väljamõistetud 35 krooni maa ruutmeetri eest just kõrge hind. „Nemad müüsid golfiväljakute maad 600–700 krooni ruutmeeter. Kas see on rikastumine, et tahtsime 2001. aasta turuhindade järgi ühe ruutmeetri eest 35 krooni?“ küsib Mitt. Oma saatusekaaslastele paneb ta südamele ettevõetud kohtuteed mitte pooleli jätta, kuigi juba aastaid tagasi kulus advokaadi peale palju raha – tuhat krooni tund. „ Abikaasa oli laevakapten, tema aitas,“ märgib Siiri Mitt. „Mul on teine tütar surnud. Kohtu poolt mõistetud raha aitab tema poisse kasvatada.“ Kahtlaselt kiire korraldus Väljavõte 13. märtsi 2007.a. Postimehest: „Tallinna halduskohus leidis, et golfiväljakute rajamine, mida kasutab vaba aja veetmiseks kaduvväike osa Eesti elanikkonnast, pole piisav põhjus õigusvastaselt võõrandatud maa riigi omandisse jätmiseks. Tallinna ringkonnakohus oli teist meelt. Nüüd tühistas riigikohus ringkonnakohtu otsuse, leides nagu halduskohuski, et valitsuse korraldus on õigusvastane ja maa jätmine riigi omandisse polnud õigustatud. Ent riigikohus viitab oma lahendis ka sellele, et kaks päeva pärast Mitile ja ta vendadele saatuslikku valitsuse korraldust jõustus maa riigi omandisse jätmise kord, millest vabariigi valitsus pidi olema teadlik, kuid mida nähtavasti ei soovitudki järgida.“ Kesknädal soovib Siiri Mitile jõudu alustatud tee käimisel võiduka lõpuni. Siinkirjutatu valmis toimetuse ühise töö viljana. Loodetavasti leiab pr Mitt mõistmist ja toetust ka mõnes teises, ruumikamas ja mahukamas väljaandes, kus ta saab teistele õigluse ees seisjatele kogemusi jagada ning dokumentaalselt tõestada, kuidas õilis ja kõlav protsess „maade tagastamine endistele omanikele“ muundus uusrikkurite ja ahnurametnike kaasabil „maade ärastamiseks endistelt omanikelt“. KESKNÄDAL
Viimati muudetud: 05.11.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |