Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Järelehüüe kooseluseadusele

EHA KARJATSE,      22. oktoober 2014

Selle valdkonnaga seoses tuleb tunnistada igati õigustatuks Putini ütlus, et läänelik demokraatia ei ole sobilik vene ühiskonna jaoks. Midagi pole parata, ka meie siin Eestis oleme 50 aastat olnud silmitsi veneliku maailmavaatelise režiimiga, ning see tähendab seda, et meiegi pole veel läänelikkuseks valmis. Ja kui päris aus olla, on kogu jämematerialistlik 3-dimensiooniline maailm oma valmiduselt läänedemokraatlikest normatiividest väga kaugel.

 

 

Eneseteostus – soovide ja ihade rahuldamine

Selline demokraatia, mida tänane läänemaailm taotleb, tugineb sõnades peamiselt inimese nn vabale tahtele ja valikutele ennast teostada, kuid taandub tegudes üksnes lõpmatute soovide ja ihade rahuldamisele. Ning need soovid ja ihad on seotud omanditaotlusega, pidades isegi teist inimest omandiks. Sealjuures ei huvita kedagi ühiskonna vaimne areng, mis eeldaks eelkõige teiste teenimist; aga selleläbi teenitaks ka iseennast.

 Meie, inimhinged, oleme sellesse füüsilisse kehasse inkarneerunud selleks, et arendada oma vaimset pärandit läbi perekonna ja kogukonna ning lõpuks ka rahvusliku ühiskonna teenimisega. Ja see peamine ülesanne ehk elumissioon ongi kanda hoolt järelkasvu eest – inimühiskonna jätkusuutlikkuse eest läbi õpingute ja töö. Edukuse tingimused aga peab tagama riik.

 

Eluaegne roll tuleb mängida lõpuni

Kui me oleme tulnud siia ilma kas mehe või naisena (muide, vastava valiku tegime juba enne ilmaletulekut), siis tuleb meil sellessinatses elus see roll maisel näitelaval mängida ka lõpuni, s.t siitilmast lahkumiseni.

Elu on karmaline protsess, ning neid nn patte, mis on pigem eksimused ja õppetunnid, ei lunasta meie eest mitte keegi teine, kui ainult meie ise. Seega tuleb meil täita ka neid taevaseid seadusi, milliseid nüüdsel ajal ei taheta enam kuidagi sobitada maiste elumallidega.

 

Homorlus

Üheks selliseks aktuaalseks probleemiks on homorlus, mida nüüd võrdsustatakse lääneliku demokraatia ilminguga: vaba tahe armastada keda tahes või kuidas tahes. Ent see mõiste on seotud tingimusteta armastusega, mis on vaimset, mitte aga füüsilist päritolu. Füüsiliselt võib üksnes nn armastada siiski ainult nende organitega, mida on Jumal inimesele loonud omaks otstarbeks. Ja seda eelkõige selleks, et tagada järelpõlve juurdekasvu.

 Meie ühiskond ei ole veel valmis taastootma järelkasvu katseklaasides. Need „tehased“ on alles algarengulises järgus. Ning eeldatavalt ei ole ka meie tänapäeva meditsiiniline tase jõudnud selleni, et operatiivselt tagada teatavate organite väärkasutamise suhtes pidevat kontrolli ja remonti!

 Kusjuures üllatavad on need väljaütlemised, kus homorlust peetakse lääneliku kultuuri edasiarengu tagatiseks, vaatamata läänemaailma ülimale jumalakartlikkusele sõnades. Ning nn venemeelsed-postsovetid on tagurlased, ehkki marksistlik-leninlik maailmavaade oli ateistlik – jumalasõna eitav. Ometi oli kommunismi ülesehitamise alustalaks just perekond: mees + naine = lapsed.

 

Kas ees ootabki anarhism?

Järelikult oleme oma läänelikus demokraatias lähenemas anarhismile. Ja see juhtub seda kiiremini, mida enam tugineme kasvavale omandihimule ja oma ihade rahuldamisele.

 

EHA KARJATSE, pensionärist keskerakondlane Jõgevalt



Viimati muudetud: 22.10.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail