Aga Ukrainas võibolla on nii...

Gruusias oli „uuendajaks" Gamsahhurdia, kes hävitas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia autonoomia, põhjustades sellega 1992. a kodusõja ning nende alade eraldumise.

Ukrainas oli ultrate esimene nõudmine Krimmi ja kõigi venelaste õiguste vähendamine, aga saavutasid nad vastureaktsiooni. Kumbki pool on oma õigustes absoluutselt veendunud, ja lõpplahenduseks oleks kodusõda, mille tulemusena riik täielikult purustataks, sest mõlemal poolel on tugevad toetajad.

Võibolla oleks targem praegu, kasvõi ajutiselt, lahutada riik Lääne- ja Ida-Ukrainaks? Rahvas ise valiks, kus elada. Kummagi poole toetaja kasutaks sõjalise abi asemel seda tuge oma poole ülesehitamiseks. Kumb pool Ukrainast pärast ülesehitust edukamaks osutuks, sellega liituks hiljem vabatahtlikult nõrgem pool. Nagu ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa. Esmajärjekorras aga ei tohiks hakata riiki taastama eratarbijate gaasihinna tõstmisega, vaid peaks matti võtma kõigi Ukraina oligarhide välismaistelt arvetelt, sest need on tõenäoliselt Ukrainast kokku varastatud.

Igatahes on mõeldamatu, et demokraatlikus riigis nimetataks näokatetega ja kaigastega inimesi, kes „Molotovi kokteile" loobivad, „rahulikeks demonstrantideks", keda pole demokraatlik laiali ajada.

Eelmiste presidentide Kravtšuki, Kutšma, Juštšenko ja Janukovõtši ajal seisis Ukraina riik kuidagimoodi koos, aga ultrate poolt peale surutud seaduste järel pole see vist enam võimalik.

Et ära hoida kodusõda, kus riik täielikult purustataks, peaks Euroopa üle vaatama, keda toetatakse. Näiteks Süürias toetab Euroopa Assadi-vastast opositsiooni, kes pärast võitu teeks kristlased kohe peajagu lühemaks; sellepärast kõik sealsed kristlased ongi Assadi poolel. Euroopa saaks opositsiooni võidu korral pigem vaenlase kui liitlase.

Meie mehed surid Iraagis sama mõttetut surma nagu liiklusõnnetuses, sest Iraagi sõja tulemusel kadus USA-vaenuliku Iraani vastane Iraak ning nüüd on Iraani-meelne Iraak valmis USA-d ja Euroopat ründama. Iraagis jätkuva kodusõja käigus hukkunuid on aga mitu korda rohkem kui suutis hävitada Hussein.

Ja seda kõike on tehtud demokraatia nimel...

V. KÜTT, Tallinn

[fotoallkiri]     EESTILIKKE JÄLGI KRIMMIS: Uputatud laevade ausammas Sevastoopolis (1904). Amandus Adamsoni teos.

Jaga |