Keskerakond kasvab

Aeg läks, aga midagi drastilist ei juhtunud, ja erakonna hääbumise ennustajad rahunesid. Uus elavnemine tuli „Savisaare nimekirja“ väljakäimise järel ja eriti pärast selle liitumist „Tegusa Tallinnaga“. Taas kinnitati, et võimas uus jõud meelitab Keskerakonnast sadade kaupa liikmeid üle. Soolapuhujad pidid taas pettuma, sest Keskerakond läheb valimistele vastu ühtse ja tegusana.

Eesti poliitikas armastatakse müüte

Meie poliitikas on müütidel oluline roll. Savisaare kõikvõimsus ja Siim Kallase sidemed salaorganisatsioonidega on küll lummavad kujundid ning 10 miljoni dollari afäär, rublaäri ja salasobingud elamislubadega jäävad teemaks ka aastakümnete möödudes, ent kindlasti ei mõjuta need jõudude vahekorda 2017. aasta kohalike valimiste eel. Sama mõttetu on ka pidev kära koostöölepingu üle Vene võimuparteiga, millega mõned primitiivse mõttelaadiga poliitikud üritavad inimesi Keskerakonnast eemale peletada. See teema mõjub vaid mõnele nõrganärvilisele nostalgitsejale, nüüdisaegset iseseisva mõtlemisega ja maailma näinud eestlast vene kaardiga enam naljalt ei püüa. Ka Savisaare müüt on kaotanud salapära, muutudes pigem ühe tubli ja tegusa poliitveterani elu kirjeldavaks monograafiaks. Arukad noored on peale kasvanud ja jätkavad erakonna liini juba uues kvaliteedis. Aeg on müütide suhtes halastamatu – ta laseb need kas ümber kirjutada või muudab armsaks muinasjutuks, kus Okasroosike äratatakse üles ja kitsetalled jõuavad tagasi oma ema juurde.

Liikmed ja poolehoidjad muudavad erakonna suureks

Mispärast määratakse demokraatlikel valimistel võitja kogutud häälte arvu põhjal? Aga sellepärast, et enim toetatud jõud peab saama võimaluse oma poliitikat ellu viia. Ja pole tarvis vigurdada ning rääkida, et Keskerakonda muidu ei toetata, aga näe, vähese haridusega ja mitte-eestimeelsed valijad annavad talle oma hääle. See on ju lihtsalt loba! Valijad kujutavad endast läbilõiget ühiskonnast, ja kui täna üle Eesti pooldab Keskerakonda enam kui kolmandik valimisealisest elanikkonnast, siis tunnistagem, et tegemist on väärt poliitilise jõuga, kelle mõtted on arusaadavad, sihid selged ja teod toekad. Kuulutada ülbelt, et „Meie Keskerakonnaga koos ei mängi!“, on pahatahtlik katse alavääristada kolmandikku rahvast. Muidugi võib edukat erakonda südamest vihata, sest on ju vana eesti komme kadestada naabrit, kel hästi läheb. Keskerakond on selline andekas naaber ja paljudele ei anna meie edulugu rahu.

Arvud ei valeta

Kui seda lugu juhtub lugema Keskerakonna suhtes kriitiline kodanik või opositsioonipoliitik, siis on ta kindlasti jõudnud juba hüüatada: „Keskerakond populaarseim, oo my God!“

Aga võtame appi statistika, sest arvud ei valeta.

Kui 2012. aastal kuulus Keskerakonda 12 583 liiget, siis käesoleva aasta 1. septembriks oli lisandunud 2252 erakondlast. Erakonna-siseselt raskel 2017. aastal, kui prognoositi liikmete arvu järsku kahanemist, toimus hoopis kasv saja inimese võrra, ning Keskerakond on täna oma 14 835 liikmega riigi suurim poliitiline jõud. See lubab näiteks Tallinnas tuua valimisteks välja 500 kandidaadiga nimekirja ning ühtlaselt tugevana esineda kõigis Eesti maakondades. Ärgem unustagem, et samal ajal tuleb Keskerakond toime ka Euroopa Liidu eesistujamaa valitsuse juhtimisega.

Et säilitada objektiivsus, toogem välja ka teiste parlamendierakondade liikmelisuse viimaste aastate dünaamika.

Kui võrrelda Reformierakonna liikmete suhtarve, siis on sealgi olnud kasvuaeg, ja võrreldes 2012. aastaga on käesoleval aastal 2154 reformikat rohkem. Ent kui vaatame vahepealseid aastaid, siis selgub, et alates 2014. aastast, mil oravapartei koondas 12 982 liiget, on toimunud pidev vähenemine. Kas opositsiooni jäänud Reformi tänaseks 12 370-le kahanenud liikmeskonnast äravool lähiajal veelgi hoogustub, seda näitab aeg.

Vähikäiku teeb ka IRL, mille 8925 liiget on 853 võrra vähem kui erakonna tipphetkel 2014. aastal.

 EKRE müütiline edu ei kipu samuti arvudes väljenduma. Pigem on jäädud paigale tammuma: 8303 liiget 2012. aastal ja 8292 tänavu.

Ega sotsidelgi pole midagi hõisata. Vaatamata valimiseelsele ärplemisele, aga võib-olla just seetõttu, on liikmeskond 2014. aasta tippnäitajast 6199 kokku kuivanud 5939 peale.

Nagu näha, on ainsaks erakonnaks, mis inimesi tõmbab, Keskerakond, mis suudab pakkuda Eestile tulevikuvisiooni. Ülejäänud erakonnad kaotavad nii liikmeskonnas kui ka toetuses. Seejuures on eriti kahetsusväärne, kui erakondade juhid ei vaevu oma parteide allakäiku analüüsima ning järeldusi tegema, vaid üksnes pühendutakse Eesti populaarseima erakonna ründamisele. Aga tigedus ja alusetu lahmimine ei asenda tugevat programmi, mis on poliitikas edu pandiks.

LAURI LAATS,

Tallinna Linnavolikogu aseesimees

[fotoallkiri] Lauri Laats käis valimas 8. oktoobril. Hea lugeja, kas Sina oled juba oma valiku teinud?

Jaga |