Kus Teie ajalugu õppisite?

03. november 2004


8. septembri Kesknädalast paistis minule üks artikkel silma („Eesti riigile sobimatu mälestusmärk"), mille kirjutajaks oli Aleksander Kõrgesaar.
Lp hr/sm A. Kõrgesaar. Ma lugesin Teie artiklit ja ma ei tea, kus Teie Eesti ajalugu õppisite? Ma küsin seda Teilt. Kas Teie elasite läbi aastad 1940–1941, eriti 1941. aasta suve? Kui Teie pärast 1941. aasta suve ikka veel pooldate sirpi ja vasarat, siis loomulikult on Teil selleks õigus. „Suur onu" Stalin andis käsu, et Eestis peaks formeerima hävituspataljonid ja nendega koos algas Eestis üks verine suvi. Eestlased ei hakanud mõrvama venelasi ja karistuspataljonlasi, vaid vastupidi, nemad hakkasid mõrvama eestlasi.
Teie räägite, et miks SS-mundri mehed põgenesid Saksamaale. Neil meestel, kellel oli saksa munder seljas, oli neli võimalust: 1) jääda Eestisse ootama NKVD tribunali; 2) jääda metsa ja võidelda edasi, mis tähendaks surma; 3) panna relvad maha ja minna vabatahtlikult „onu" Stalini orjalaagrisse; 4) võidelda edasi ja hoida teid lahti, et võimalikult rohkem inimesi pääseks punase laviini eest. Selleaegsed eesti noored tegid viimase valiku ja võitlesid edasi. Neid ootas ees Riia lahing, enne kui nad lahkusid Riiast Saksamaale.
Teine küsimus on: Kes mõrvas rohkem süütuid inimesi Eestis? Teie kirjutate, et hitlerlased panid kehtima verise okupatsioonirezhiimi!!! Miks Te ei kirjuta, mida tegi punane rezhiim Eestis aastatel 1940–1941 ja jällegi 1949. aastal. Või vaikib sellest Teie ajalooraamat? Pärast Eestist lahkumist ei võidelnud saksa vormis eesti sõdurid „Suure Saksamaa" eest, nad võitlesid kommunistide vastu. Õppige rohkem tundma Eesti sõdurite sõjateekonda pärast Eestist lahkumist.
Üks asi veel – Eesti sõdur saksa mundris kandis oma käise peal Eesti lipu värve. Teie kutsute neid mehi hitlerlasteks, kuid ükski eesti mees saksa mundris ei kuulunud natsiparteisse. Kahjuks ei saa seda öelda korpusemeeste kohta, ükski neist ei julgenud käisel kanda oma isademaa lipuvärve ja paljud neist kuulusid KP-sse. Samuti mõrvasid mõned neist oma rahvast Porkuni lahingus või õieti, kui see lahing oli juba möödas. Mis oli veel hullem, mõrv juhtus kirikus!
Teil on õigus, Neuhammeris formeeriti kaks rügementi – 45. ja 46. Rügemendid läksid Opelni rindele, üks rinde osa oli Karbischau külas. Venelane ei murdnud sealt läbi, kuid sinna jätsid nad maha palju ärapõlenud tanke. Diviis tuli kotist välja väga väikeste inimkaotusega – rasked relvad jäid maha ja diviisiülem sai surma, kuid Eesti rügemendil olid väga väikesed kaotused!
Tuli sõja lõpp ja alles siis algas diviisi kurbmäng, kõige hullem oli see, et kästi relvad maha panna. Lühidalt, kellel vedas, jõudis üle Elbe jõe, samuti vedas neil, kes langesid venelaste kätte vangi. Kui palju tšehhid diviisi mehi mõrvasid? Seda teab ainult vana seal üleval taevas.
Hr/sm, õppige tundma õiget Eesti ajalugu ja siis pange paberile, mis on õigus ja mitte üks kommunistide propaganda! Soovin kõigile palju õnne tulevikus ja loodame, et kunagi punased ja valged ulatavad teineteisele käe ning unustavad verise mineviku.
Leo Jaago, Lake Haven, Austraalia
P.S. Kas punasõduri ausambal Tallinnas on suurem õigus seista kui saksa mundris eesti sõduri omal Lihulas?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)