Millise riigi jätab endast maha president Meri?

ANDO LEPS,      29. august 2001



Praeguse presidendi võimuloleku ajal on ühest riigist saanud kaks Eestit. Rikaste ja vaeste, välismaalastest peremeeste ja kohalikest elanikest orjade Eesti.

Ka kõige põgusamal vaatlusel selgub, et Lennart Meri ei ole Eesti riigile olnud väärikas president. Miks? Milles tuleks teda süüdistada?

Eestlased odavaks tööjõuks

Teda tuleb eelkõige süüdistada selles, et tema presidendiks olemise ajal oleme jõudnud kahe Eestini:
* ühelt poolt üha suureneva vaeste arvuni (vaeseid on üle poole elanikkonnast), ja teisalt käputäie rikasteni, kelle rikkus sageli haiseb varguse järgi, kus paljudest meie seas on saanud prügikastiinimesed ja tänavalapsed;
* kus töötute arv on suurenenud kaheksa korda, kus kuritegevus on suurenenud kaks korda.
* kus vastu eesti rahva tahtmist on erastatud või on erastamisel meie strateegilised varad (elektrijaamad, raudteed jm), kusjuures tundub, et need varad lähevad läbi varifirmade just Venemaa kätte;
* kus eestlased ei ole praktiliselt enam oma vara peremehed, kus eestlastest on tegelikult saanud oma välismaiste peremeeste odav tööjõud ehk tänapäeva orjad.

Kui asjad lähevad niimoodi edasi, siis lähitulevikus ei ole eestlased ka oma territooriumi peremehed. Mulle jääb arusaamatuks, milleks on siis üldse vaja Eesti Vabariiki? Kas president Meri ülesanne ongi olnud teha Eesti Vabariigist mõne teise riigi, näiteks Vene Föderatsiooni oblast?
Eelöeldu on olnud ilmselt "globaalse eestlase" Lennart Meri lõiv oma tegevuse eest Nõukogude Liidu julgeolekuorganites, mistõttu ta oma elu päästmise hinnaga pidi Moskvas 1994 .aastal mitte kellegi teadmata alla kirjutama president Boriss Jeltsiniga Eesti riigile ja rahvale väga kahjulikud nn juulilepped.
Peale selle salgas Meri maha 1920 .a Tartu rahulepingu ja nüüd oleskleb Eesti-Vene riigipiir (tegelikult seda juriidiliselt riigipiiriks nimetada ei saa) nii, nagu selle märkis ühepoolselt maha Venemaa.

Kes pidi 1991. aasta presidendiks saama?

Hiljuti avaldas SL/Õhtuleht intervjuu Arnold Rüütliga. Muuhulgas märgib Rüütel, "et Boriss Jeltsin korraldas pärast augustiputshi Moskvas KGB majas ekskursiooni. Riigipöörajad olid jõudnud kolme Balti vabariigi jaoks uued presidendid välja valida. Läti presidendiks pidi saama Adolfs Rubiks…" (muide lätlased pistsid Rubiksi peale läbikukkunud putshi pokrisse - A. L.). Kes pidi saama putshi õnnestumise korral Eesti presidendiks, Rüütel ei ütle. Ütleb vaid, et see inimene on ka täna Eesti poliitikas tegev. Ma ei taha Eesti rahvast lõhestada. Mulle on tehtud ettepanek, et ma räägiksin kaamera ees neid asju ja siis 25 või 50 aastat pärast minu surma tehakse salvestus avalikuks. Rüütel ei ole otsustanud, kas järeletulevatele põlvkondadele sõnumi saatmisel oleks mõtet."
Liiguvad kuuldused, et putshijärgseks Eesti presidendiks pidi saama Lennart Meri. Arvatavasti andis Rüütel Jeltsinile ausõna, et ta ei avalda meie "presidendi" nime. Ja Rüütel aumehena ei ole seda ka teinud, olgugi et on sellele "meie poolt oletatavale presidendile" kahel korral presidendivalimistel kaotanud.
Huvitav on ka Meri pagemine kolm päeva enne augustiputshi algust Soome, kuhu ta jäi veel mõneks ajaks pidama. Mis oli mehe Soome reisi tegelik eesmärk, kas tõesti ainult see, et soomlased paneksid talle kivimälestise? Kas eeltoodu tähendab seda, et Meri teadis ülisalajase putshi
korraldamisest, ja oli ka selle üks osaline?
Arvatavasti peaks nüüd eesti rahvale olema ka veidi selgem, miks isamaaliitlaste president Lennart Meri, ilma kellegi teadmata, võttis ette "surmajooksu" Moskvasse - juulilepete allakirjutamiseks 1994. aasta hilissuvel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)