Sundüürnike probleem meenutab Buchenwaldi

MART OJASALU,      16. jaanuar 2002



Eestis mõtlesid Uku ja Liia Hänni välja populistliku "valuraha" EVP, mida põhjendati kui "nõukogude ajal alamakstud töötasu kompensatsiooni". Kollaseid kaarte jagati võrdsetel alustel eestlastele ja vene erusõjaväelastele. Tagastatud majade üürnikud kollaseid kaarte sihtotstarbeliselt kasutada ei saanud. Sealt kõik algas.

Omandireformiga tagastatud majade üürnike valulises küsimuses valitseb endiselt juriidiline segadus, tulevik on troostitu ja pulbitseb emotsionaalne vaht. Tänases olukorras on süüdi nii üürnikud ise kui ka segadusest poliitilist profiiti õngitsevad tegelased.

Sundüürniku nimetus vale

Igati tervitatav oli Kesknädalas (vt 18. juuli 2001) lugeda tagastatud maja omaniku M. Kiitsaku kriitikat, kui autor märgib õigesti, et mitte keegi ei sunni "sundüürnikku" pärisorjana tagastatud majas elama.
Ebaõnnestunud ja juriidiliselt eksitav mõiste "sundüürnik" teeb välismaa juristidele probleemi selgitamise lausa võimatuks.
Kasutasin sõna "sundüürnik" (saksa k Zwangsmieter) vestluses asja uurima tulnud kogenud Saksa juristiga, mille peale viimane kahvatas. Võimalik, et talle viirastus midagi Buchenwaldi taolist.
Tegelikult on probleemi sisuks ENSV ajal seaduslikus korras eraldatud korteri erastamise tõkend, mis tuleneb 1991. a vastu võetud omandireformiseadusest. Ühed riigikorterite elanikud said oma elamispinna erastada, teised mitte. Omandireformiseadus ei näe viimastele ette mingit kompensatsiooni mehhanismi. Seega võib väita, et seadus on sisult diskrimineeriv.

Korterid tulnuks kõigil välja osta

Endises Ida-Saksas kasutati korterite erastamisel võrdse kohtlemise printsiipi. Nii riigimajas kui tagastatavas majas tuli korter välja osta kas riigilt või eraomanikult. Poolas on just selle sotsiaalselt keerulise probleemi tõttu restitutsioon presidendi vetoga peatatud.
Eestis mõtlesid Uku ja Liia Hänni välja populistliku "valuraha" EVP, mida põhjendati kui " nõukogude ajal alamakstud töötasu kompensatsiooni". Kollaseid kaarte jagati võrdsetel alustel nii eestlastele kui vene erusõjaväelastele. Tagastatud majade üürnikud kollaseid kaarte sihtotstarbeliselt kasutada ei saanud.
Antud olukorras oleks omandireformiseadus pidanud seadusega sätestama korra vabanenud korterite eraldamiseks tagastatud majade üürnikele ja uute elamispindade ehitamiseks riigivara müügist saadud rahast. Need summad kanditi seadusega suures mahus hoopis paadipõgenike vara kompenseerimiseks. Olukorda komplitseeris ka osa üürnike soov mitte kolida Nõmmelt Mustamäele või kesklinast Lasnamäele. Üürnike sinisilmsuse tõttu müüdi rublade eest kuni 3000 korterit migrantidele jm krahmajatele maha.
Kurja juur Koonderakond
Tagastatud majade üürnike emotsionaalne rusikavehkimine Kaido Kama või Mart Laari suunas oli ebakorrektne, sest restitutsiooni põhimõte võeti eestikeelsete poliitikute poolt vastu konsensuse alusel, kaasa arvatud Rahvarinde valitsus. Vastu olid Mikk Titma, intrid ja mõni hästiinformeeritud üksikisik.
Sinisilmsete üürnike õnnetuseks tuli peagi võimule lähiajaloo kõige korruptiivsem seltskond Koonderakond. Igat masti sepad, otid, leetsarid, siimannid (kes on tänaseks ka kohtu alt läbi käinud ja küll õigeks mõistetud) jt kahmasid endale korterituru fileetükid ja kondid parseldati korteripesu varifirma Ruum kaudu armeenlastest aseriteni.
Kohtud jahvatasid tühja ja ajakirjandus imetles J. Oti petuskeemi "geniaalsust". M. Siimanni hilisem krokodillipisarates idee "elamuehitamise taaskäivitamisest omavalitsuse vahenditest" oli amoraalse partei viimane trikk - puhas vuuk Tallinna korteritega oli juba ammu tehtud.
Lahendus kogu aeg olemas olnud
Omandireformi diskrimineeriv sisu on juriidiliselt kergesti tõestatav. Üürnike mured lahendatakse, kui täidetakse kaks poliitilist tingimust:
n valimiste tulemusena tõuseb võimule koalitsioon, kes muudab Riigikogus omandireformiseadust nii, et valitsust kohustatakse taasalustama riiklikku elamuehitust tagastatud majade üürnike tarvis
n valitsus võtab vastu poliitilise otsuse kasutada riigivarade müügist saadud raha suunamiseks elamuehitusse, ja korterid erastatakse hiljem EVP-de eest tagastatud majade üürnikele.
Tagastatud majade üürnikud ei ole seni valimiste eel suutnud oma huvide kaitseks sõlmida mitte ühegi erakonnaga korrektset poliitilist kokkulepet. Omandireformi diskrimineerivad probleemid tuleb lahendada poliitilise otsusega Eestis ja mitte loota Euroopa Inimõiguste kohtule.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)