Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Priit Kutser: kui veri voolab, on Eerik-Niiles Krossi lõug rasvane

PRIIT KUTSER,      19. jaanuar 2011

Müts põleb varga peas! Eerik-Niiles Kross on tuntud „isamaaline“ tegelane. See on parim positsioon igale „luureagendile”, tegemaks koostööd Venemaa eriteenistustega. Sellelt positsioonilt on mugav süüdistada ükskõik keda, kes ei kuulu tema „isamaalisse” ringi, Venemaa heaks töötamises. Teda ei saaks ju rünnata, kuna tegemist on „isamaalisega”. Hea suitsukate!
 

Pühak võib olla deemon ja deemon võib olla pühak

1930. kuni 1970. aastateni juhtis USA KaPot ehk FBI-d Edgar J. Hoover. Tema poolt juhitud organisatsiooni põhiülesandeks oli olla poliitpolitsei ehk siis midagi sellist, mis eksisteeris Eesti esimese vabariigi ajal. Kes poliitiliselt ei sobi, sellele hakati kaikaid kodaraisse loopima.

Hooveri juhtimisel tegeles FBI pidevalt kompromiteerivate materjalide otsimise ja fabritseerimisega. Põhilisteks süüdistusteks olid kommunistiks, homoseksualistiks või abielurikkujaks tunnistamine. Hoover tegeles ohtralt väljapressimistega ja tema poliitiline mõjuvõim omandas hirmuäratavad mõõtmed.

Mis tuli siis lõpuks välja? Hoover riietas end õhtuti naiseriietesse, meikis ja harrastas vallatut suguelu noorte poistega. Võimalik, et ta oli ka kommunist ja ka abielurikkuja, kuigi ise abielluda ei jõudnudki. Homoabielud oli tollal tabuteema.

 

Kui veri voolab, on Krossil lõug rasvane

Kõik me ju mäletame neid kurikuulsaid Gruusia-Vene sõja aegseid nõustamisi, mille pealt Krossiga seotud ettevõte teenis kümneid miljoneid kroone kasumit. Meie ei tea, kas läks see raha kõik Krossi taskusse või jagus osa ka tema lähedasele õpetajale Mart Laarile.

Kas pole mitte sellised inimesed pesuehtsad kaabakad, kes teiste inimeste kannatuste ja piinade pealt niisugusel moel teenivad? Ma ei peatu siinkohal Iraagi nõustamise jt juhtumitel, aga ühte võib väita küll: kui veri voolab, on Krossi lõug rasvane.

Rääkides igasugusest "nõustamisteenusest", see on ka levinumaid raha kantimise meetodeid ja fiktiivsete arvete esitamise võimalusi. Tundub, et just sinnapoole kiskusid ka Krossi firma teenused Gruusia valitsusele.

 

Eerik-Niiles Kross on sahkerdamis-, mitte luureekspert

Kõige humoorikam kogu selle mõjuagendi-skandaali juures on see, et Eesti meedia tituleerib Eerik-Niiles Krossi „luureeksperdiks". Samahästi oleks võinud küsida "ekspertarvamust" Nõia-Intsult või Tõehetke-Lilitilt. Pigem on Kross ikkagi sahkerdamis- ja ümberkantimisekspert. Sellise tegevuse poolest on ta tuntud. Naljakas on ka see, et temalt võetakse kommentaare seoses väidetava julgeolekuohu teemaga, kui ta ise on tuntud kui üks Eesti julgeolekuohu allikas.

Just tema oli selliste maffiategelaste, nagu Giovanni Sposato ja Antonio Angotti maaletooja, mis kõik päädis Eesti Raudtee mahaparseldamisega. Asi lõppes Eerik-Niilese vallandamisega, kuid Krossi päästeingliks osutus tema isa Jaan Krossi suur sõber president Lennart Meri, kes leidis talle ameti oma kantseleisse.

Kuna Erik-Niilese näol oli tegemist salastatud infot valdava kõrge luuretegelasega, ei saanud teda vääriliselt karistada. Nii ta siis jätkabki oma tegevust vaeste ja mahajäänud riikide nõustajana, kust kerge miljoneid tasku ajada. Sõjaolukorras Krossi kallitest nõuannetest kasu ei olnud. Gruusia sai venelastelt sõjas väga häbiväärselt lüüa.

 

Tänu Krossile sai Hermann Simm vabalt tegutseda

Põhjakäinud „luuraja" Eerik-Niiles Kross on teatavasti Herman Simmi endine ülemus. Kross sisuliselt ulatas Eesti riigisaladused riigireetur Simmi käsutusse ja peaks tänasel päeval küll väga madalat profiili hoidma, mitte Eesti poliitika elavat legendi venemeelseks kaabakaks sõimama.

Krossi põhiajendiks on kasuahnus ja saamahimu. Ükskõik, mida Eerik-Niiles Kross ka ette ei võta, päädivad asjalood skandaalide ja moraalselt ning eetiliselt kahtlaste tegudega. Usun, et Eesti kirjanduse suurkuju Jaan Krossi poeg ei vääri kandma oma isa nime, sest igasugune väärikus ja au sel mehel puudub.

 

Kas Reikop on Laari hüpiknukk?

Neljapäeva, 16. detsembri hommikul oli Krossil asja Riigikogusse, kus nad pikka aega Mart Laariga ühes nurgas sosistasid. Nende ees laual oli kaks ajalehte - üks oli Kesknädal ja teine Postimees. Kuuldavasti haaras Laar pärast seda jutuajamist telefonitoru ja helistas avalik-õiguslikku televisiooni Marko Reikopile.

Nii sündiski 16. detsembri Ringvaade, kus Reikop kogu hingest püüdis kottida ühte saatekülalist - Edgar Savisaart ‒ ja seejärel tegi kummardusi ette ja taha ning kuulas hingevärinal, vahele segamata järgmist saatekülalist - Eerik-Niiles Krossi. Sellise sündsusetu pugemise Krossi ja Laari ees pidid maksumaksjad tol õhtul avalikule ERR-ile kinni maksma.



Viimati muudetud: 19.01.2011
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail