Muudatuste-eelne Leedu

KÜLLO ARJAKAS,      27. oktoober 2004


Eesti poliitikas lahvatavad skandaalid või väljamõeldud skandaalikesed tunduvad lõunanaabriga võrreldes lasteaia vanema rühma sebimisena. Sellist poliitilist aastat nagu Leedus pole siin, kuid ka mitte seal olnud.

Analüütikud on ühel meelel viimase aasta sündmuste mõjus praegusele valimiseelsele õhustikule. Arvamused lahknevad mõju ulatuse suhtes uuele sisepoliitilisele arengule. Leedu valimissüsteemi järgi toimus teine voor 141 Seimi koha täitmiseks 24. oktoobril. Üht-teist võis juba aga esimese vooru järel märgata.

Lõputu Paksas case
Tänase seisu algus ulatub läinud aasta oktoobrisse, mil algas pikaleveninud – enam kui viiekuine – poliitiline kaevikusõda president Rolandas Paksase tagandamiseks. 86 saadikut toetas ettepanekut alustada presidendi tagandamist. Paksas oma vasturünnakutega üritas omakorda tagandada Seimi esimeest Arturas Paulauskast.
Paksas teatas, et julgeolekuraporti tutvustamisega Seimi fraktsioonide liidritele edastati riigisaladust sisaldavat teavet isikutele, kel pole luba sellega tutvuda.
Seimi juhatus omakorda leidis, et parlamendi spiikrit saab tagandada vaid umbusaldushääletusega ja president seda algatada ei saa.
Nädalapäevad hiljem vormistas Paksase team Seimile vormikohase ettepaneku spiikri kui saadiku tagandamiseks. Peaprokuratuur teatas seepeale, et Paulauskas mainis raporti järeldusi, mitte aga üksikasjalikku sisu. Konstitutsioonikohus jõudis järeldusele, et president rikkus põhiseadust kolmel juhul. Presidendi tagandamisprotseduur toimus aprillis, napi häälte ülekaaluga tunnistati Paksas süüdi kahes punktis 86 häälega, vaja oli vähemalt 85.
Paksas teatas avalikkusele oma kavast kandideerida taas presidendiks. Kuu aega hiljem võttis Seim kiirmenetlusega vastu Paulauskase esitatud täienduse, mis keelab presidendiametist tagandatud isikul viie aasta jooksul uuesti riigipeaks pürgida. Konstitutsioonikohus täpsustas, et vannet rikkunu ei saa töötada kohtadel, mis on seotud ametivandega ning nii jäeti Paksas munitsipaalpoliitiku tasemele.

Leedu suvine pööristorm
Kolm-neli päeva enne suviseid presidendi- ja eurovalimisi korraldasid Leedu Erijuurdlusteenistuse (SPT) agendid läbiotsimised nelja suurema Leedu partei peakorterites. Kõik neli olid olnud Paksase vastu.
Presidendivalimiste favoriit Adamkus teatas, et Leedus on ohus demokraatia, Leedu Seim ja Leedu Riigikaitse Nõukogu korraldasid erakorralise istungi!
Leedu Peaprokuratuur tuvastas, et kolm parlamendisaadikut on saanud Leedu kompanii Rubicon Group juhilt pistist firmale soodsate õigusaktide läbisurumise eest Seimis ja omavalitsustes. Peaprokuratuur teatas, et sotsiaaldemokraadist asespiiker Andriukiatis sai altkäemaksuna 95 000 litti (430 000 krooni), sotsiaalliberaal Kvietkauskas 25 000 ning opositsiooniline konservatiiv Vidžiunas 40 000 litti. Kõik kolm poliitikut eitasid süüdistusi ning Seim ei võtnud oma kolleegidelt saadikupuutumatust ära. Siinkohal jäi kehtima lihtne loogika – täna nemad, homme meie. Seejärel avalikustas Leedu Seimi korruptsioonivastane komisjon erijuurdlusteenistuse uurimismaterjalid, mis sisaldasid 52 salvestust korruptsioonis kahtlustatavate Seimi liikmete ja firmajuhi omavahelistest telefonivestlustest. Salvestuste sisu avaldati trükiajakirjanduses ja need mängiti ette Leedu riigiraadios. Lisaks tilkus ajakirjandusse ka näiteid firma mustast raamatupidamisest. Avaliku arvamuse survel lahkusid süüdistatud siiski parlamendist ja lubasid teha koostööd prokuratuuriga. Kvietkauskas loobus poliitikast, teised kandideerivad Seimi aga jälle.
Juulis pääsesid parlamendisaadikud lühikesele suvepuhkusele, asespiiker Česlovas Jursenas nimetas istungjärku eriliseks. Mitte ilmaasjata – ta on üks väheseid, kes on olnud kõik 14 aastat Seimi liige. Augustis toimus rida Seimi erakorralisi istungeid ja septembris algas parlamendi viimane korraline istungjärk. Seega ei saanud rahvaasemikud puhata ega ka uueks kampaaniaks valmistuda.

Eurovalimiste õhustik
Parteide puistamise varjus lõppenud suvistel eurovalimistel võttis kolmeteistkümnest kohast tervelt viis vasakpopulistlik Viktor Uspaskichi juhitud Leedu Tööpartei. Täielikult aga said lüüa Paulauskase juhitud sotsiaalliberaalid. See näitas, et Leedu poliitmaastik on täiesti segi löödud.
Ühtlasi jätkusid uued skandaalid: Rubiconi dokumentatsioonist leiti kirjeid veel kahele kohtunikule 50 000 litiste summade maksmise kohta, septembri algul tehti läbiotsimine riigi juhtiva sidefirma Lietuvos Telekomase peakorteris ning algatati kohtueelne uurimine võimaliku ebaseadusliku telefonide pealtkuulamise kriminaalasjas. Mõni päev hiljem astus tagasi STP juht Junokas, teatades, et tal on kätte jõudnud pensionipõlv. Mõistagi oli taolise otsuse taga mitmekülgne surve.

Valimiste eel
Valimistele läksid koos senised võimuparteid: sotsiaaldemokraadid ja sotsiaalliberaalid. Algirdas Brazauskase ja Arturas Paulauskase valimisliit kiideti heaks napi häälteenamusega. See aga toimus Brazauskase ähvarduse järel, kes teatas, et ta ei osale valmiskampaanias juhul, kui valimisliidu moodustamine tagasi lükatakse. Samas ta ise aga ei kandideerigi. Osa sotsiaaldemokraate leidis, et toetus Paulauskase parteile kõigub 2–2,5% piires, milleks siis uppujat päästa; teine osa soovis moodustada oma fraktsiooni, kuna Brazauskas olla ajanud liiga liberaalset poliitikat.
Valimistel osales Rolandas Paksase valimisliit „Korra ja Õigluse Eest", kusjuures esinimi ise ei saagi kandideerida. Jõulise kampaaniaga esines vasakpoolne Leedu Tööpartei, kel siiani oligi Seimis vaid üks koht. Päevapoliitikasse sekkusid koguni Leedu kirikujuhid, kes tegid avalduse suhtuda ettevaatlikult "maailmaparandajaisse" ning olla ettevaatlikud lubadustes. „Mõelge selle üle, kas valimispropagandasse ebaselge päritoluga miljonite paiskajad ikka tõesti püüdlevad tõe ja sotsiaalse õigluse poole." Avaldus oli selgelt suunatud Uspaskichi vastu. Segases vees lootsid edu saavutada vanad tegijad, s.t konservatiivid, kes vahepeal peaaegu maha kanti.

Esimese valimisvooru tulemused
Esimesed tulemused näitasid oodatult Tööpartei edu – nemad said 23 kohta. Sotsiaaldemokraatide ja sotsiaalliberaalide valimisliit sai teise koha 19 mandaadiga, kolmandaks platseerusid üllatuslikult konservatiivid 11 kohaga. Järgnes Paksase valimisliit üheksa, liberaaltsentristid seitsme ning viimastena Talurahva Partei ja Uue Demokraatia Partei viie kohaga. Teisele valimisvoorule jäi jagada veel 66 ühemandaadilise ringkonna saadikukohta.
Ehkki artikli kirjutamise ajaks polnud üldtulemust veel teada, võis prognoosida, et ligi sada Seimi liiget on jällegi uustulnukad, mis võib endaga kaasa tuua uusi üllatusi.
Pendel Leedus võib teha tuntavaid võnkeid. Paksase toetajatel on kange tahtmine ära teha neile parlamendiparteidele, kes presidendi tagandasid. Oma tundi ootab vana sõjaratsu, presidendivalimistel Adamkusele tõsist konkurentsi pakkunud Kazimira Prunskiene, kes Paksas case´i ajal jäi vaoshoituks.
Seimis tagasihoidlikult esindatud Tööpartei plaanib lööki kõikidele senistele parlamendijõududele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)