Rahvastikupoliitika vajab uutmist

Leitakse, et nii integratsiooni eesmärk kui ka teostamiskava polnud orienteeritud olukorra parandamisele, vaid kinnimätsimisele Euroopa Liidu institutsioonide ees ning oli juba ette nurjumisele määratud, sest ei arvestanud tegelikku olukorda ega rahvastikuarengu seaduspärasusi.

Pöördumises on öeldud, et nn integratsioonipoliitika on sellele raisatud 500 miljonile kroonile vaatamata läbi kukkunud, kuid selle asemel, et vigadest õppida, on rahvastikuminister Urve Palo taktikepi all valminud uues nn lõimumiskavas vigu võimendatud. Eimidagi lahendavaks tegevuseks aga kavatsetakse kulutada märksa enam maksumaksja raha kui seni.

Selline „lõimumine“ õõnestab Eesti Vabariiki kui institutsiooni ning kaudselt põhjustab eestlaste väljarände intensiivistumist ega aita kaasa sündimuse kasvule, sest see eeldab kindlustunnet tuleviku suhtes.

Eesti Rahvuslik Liikumine on seisukohal, et vaja on välja töötada riiklik tervikprogramm eestlaste säilimiseks rahvusena oma kodumaal ning kõiki riigi tegevusi tuleb hinnata sellelt lähtealuselt – Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulas on Eesti riigi eesmärgina üles tõstetud eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimise tagamine läbi aegade.

Eesti Rahvuslik Liikumine on jõudnud järeldusele, et Eesti Vabariik vajab rahvastikuprobleemidega terviklikult tegelevat rahvastikuministeeriumi, mitte aga institutsiooni, mis parteipoliitilistes huvides püüdes immigrantide hääli teostab oma programme põliselanikkonna huvide ja tuleviku arvel.

Kuigi Eesti on tõenäoliselt üks kõrgema väljarännu suhtarvuga ühiskondi, on Eesti ainus Euroopa Liidu riik, kus puudub migratsioonistatistika. Rahvastikuministri büroo ei ole teinud midagi, et seda organiseerida, kuid ilma rahvastiku algandmeteta ei ole võimalik rahvastikupoliitikat kujundada.

Üldiseks mõnitusobjektiks kujunenud nn integratsioonipoliitika asemel tuleb välja töötada tegelikult toimiv rahvastikupoliitika, mis tegeleks kõigi rahvastikuküsimustega (iive, migratsioon jne) kompleksselt ja millesse Eesti elanikud usuksid.

Hilisimmigrantide probleemid on kogu Euroopas sarnased. Kuna Eesti on välispäritolu isikute osakaalu poolest Euroopas ühel esimestest kohtadest, saame pakkuda kogemusi ja lahendusi teistele Euroopa riikidele. Selleks tuleb aga neid probleeme selgelt ja julgelt teadvustada ning mitte alluda ei Ida ega Lääne diktaadile.

HENN PÕLLUAAS, Eesti Rahvusliku Liikumise juht

Jaga |