Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Haridusministeerium vabandagu õpetajate ees

11. jaanuar 2012

Eesti Linnade Liidu juhatus ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatus teatasid, et Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtmärk põhikoolide ja gümnaasiumide rahakasutuse suunal ei ole õige. Linnad, vallad ja koolid saavad oma eelarvevahendeid, sh haridustoetust kasutada ainult riigis kehtestatud reeglite järgi. Omavalitsusorganisatsioonide meelest peaks ministeerium endalt küsima: miks riigipoolne haridustoetus ei taga pooltes omavalitsustes õpetajate minimaalse palgataseme püsimiseks ja kohapealse hariduselu kestmiseks hädavajalikku rahastamistaset?
 

Mõlemad juhatused nõuavad Haridus- ja Teadusministeeriumilt selgitust kohalike omavalitsuste ja koolide vastu suunatud rünnaku tegelike põhjuste kohta. Saavad ju kohalikud omavalitsused ja koolid haridustoetust kasutada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud reeglite kohaselt. Haridustoetuse vahendeid kasutatakse õpetajate ning koolidirektorite ja õppealajuhatajate töötasuks ja täiendkoolituseks, õppevahendite soetamiseks, investeeringuteks.

Samuti kaetakse haridustoetusega haiglaõppe ja lasteaiapedagoogide täiendkoolituse, ainesektsioonide, aga ka riigimaksude (sh tulumaks, sotsiaalmaks), kasvanud töötuskindlustusmaksed jm spetsiifilisi haridusvaldkonna kulusid. Eraldi arvestatakse toetus koolilõuna kuludeks - 0,78 eurot õpilase toidupäeva kohta.

See haridusministeeriumi rünnak kohalike omavalitsuste ja koolide vastu pole esmakordne juhtum, kus õpetajate palgaprobleemid püütakse panna linnade, valdade ja koolide süüks. Ebaadekvaatsete süüdistuste tõttu peaks ministeerium vabandama eelkõige õpetajate ees.

Täna on riigieelarve koostatud selliselt, et valitsus ei suuda täita oma lubadust tõsta õpetajate palka. Äsja haridusministeeriumi poolt avalikustatud analüüs näitabki, et pooltel Eesti omavalitsustel on õpetajatele palga maksmiseks vahendeid puudu.

Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees Taavi Aas küsib: „Mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi kohalike omavalitsuste vastu suunatud rünnakute tegelik eesmärk? Kas leida õigustust riigigümnaasiumide tekitamiseks või hoopis kohaliku demokraatia kaotamine?

Õpetajate palgaraha üleandmisel kohalikele omavalitsustele 2001. aastal arvas toonane rahandusminister Siim Kallas: „Eesti üldeelarves on omavalitsuste osa vaid viiendik, teiste maadega võrreldes on seda vähe. Omavalitsustel peaks olema rohkem funktsioone ja tegevusalasid."

Nüüd oleme situatsioonis, kus omavalitsustelt tahetakse kord juba antud otsustusõigus ära võtta. „Kas eesmärk on - rohkem võimu Toompeale?" küsib Aas.

Viimastel andmetel hakkavad õpetajad tõsiselt valmistuma streigiks.




Viimati muudetud: 11.01.2012
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail