Ansip toob kaitseväe tänavatele ja paneb teisitimõtlejad kinni?

Paraku on Eesti valitsus sellisele survele juba praegu alla vandunud, esitades Riigikogule mitu demokraatia ja võimude lahususe printsiipe eiravat seaduseelnõu, mis löövad Eesti demokraatiale kirve selga. Need eelnõud kõnelevad Reformierakonna (=valitsuskoalitsiooni, sest pole kuulda IRL-i ega SDE erilisest vastuseisust) hirmust kaotada võim.

Pingeliste aegade saabudes on Ansipi valitsus otsustanud seaduse jõuga maha suruda kõik liikumised, kes võivad „rahva meeled haigeks teha“. Mõni nädal tagasi kiitis valitsus heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks erakorralise seisukorra seaduse eelnõu ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille järgi võib vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest põhiseaduslikule korrale tuleneva ohu korral välja kuulutada erakorralise seisukorra. Sel puhul läheks kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise otsustamine presidendilt üle valitsusele.

Seega saaks Riigikogu ka Pronksiöö-taoliste massirahutuste korral välja kuulutada erakorralise seisukorra. Valitsus saaks õiguse kehtestada tsensuuri ja komandanditunni, keelustada meeleavaldused, piirata inimeste põhiõigusi. Seadus annaks valitsusele sisuliselt diktaatorlikud volitused.

Riigikogus on menetluses korrakaitseseaduse eelnõu, millega justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl soovivad seadustada võimaluse tuua korra kaitsmiseks tänavatele ka kaitseväge. See eelnõu  seisab praegu Riigikogu õiguskomisjonis, mille esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul esitati eelnõu väga toorena ega vastanud põhiseadusele, mistõttu on õiguskomisjon seda praeguseks arutanud 25 korda. Peamine probleem on selles, kas põhiseaduse järgi tohib riigi ülesandeid üle anda kolmandatele isikutele. Ka pole selge, kas on põhiseadusega kooskõlas kaitseväe kaasamine korrakaitsesse, nagu eelnõus ette nähakse.

Lisaks võttis Riigikogu vastu finantskriisi seaduse. Parlamendi rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi sõnul pole valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõus kasutatud mõistet „finantskriis“ kuskil defineeritud, vahendas Äripäev. Pole määratletud, kuidas ja millal finantskriis algab ning kuidas see välja kuulutatakse. Määramatusele vaatamata võimaldab finantskriis valitsusel ohjad enda kätte haarata ning opositsiooni ja rahvast eirates erakorralisi samme astuda. "See on õigusriigile ohtlik," nentis Tarmo Mänd seaduse vastuvõtmisele eelnenud kõnes.

Ja kui tsensuurist rääkida, siis nende eelnõude seadusteks saamisel poleks helget tulevikku Eesti ajalehtedelgi, sealhulgas ka Kesknädalal – seda lehte välja andva sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital juhi Elmar Sepa ajutine vahistamine ja KaPo „visiit“ ajalehe „Vesti Dnja“ ruumidesse oli üks väike näpuharjutus suude sulgemiseks.

Nagu mõnedki poliitvaatlejad on juba jõudnud väljenduda, pole 1934. aasta kordumine Eestis enam võimatu.

Esmaspäeval juba arestitigi sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital varad.  

Kn

Kesknädala internetiportaalis sel teemal ilmunud kommentaare:

Jaga |