Rahvaarutelul Rakveres kõlasid ülesanded tulevikuks

„Tulin kohale, sest poliitikaasjad on mind alati huvitanud. Elan kaasa Keskerakonna ja noore peaministri Jüri Ratase tegemistele. Teda peab toetama,“ ütles kunagine ehitusmees, 84-aastane Vassili Raud, kes on ehitanud ka Kunda tsemenditehast.

„Mind huvitavad ennekõike keskkonnateemad. Probleeme on siin palju,“ ütles selle valdkonnaga tegelev Rakvere ettevõtja – Lääne-Viru Jäätmekeskuse tegevjuht Priit Raamat.

„Tulin kuulama, mida Rakveres räägitakse. Järgmine kokkusaamine „101 kohtumise“ raames tuleb Viljandis,“ ütles Riigikogu liige ja Keskerakonna Viljandimaa piirkonna esimees Helmut Hallemaa.

Moderaatorist riigikogulane ja Rakvere linnavolikogu liige Siret Kotka-Repinski ütles mõttevahetuse sissejuhatuseks, et arutelult soovitakse ettepanekuid, seisukohti ning tähelepanujuhtimist probleemsetele kohtadele. Igas lauas oli mõtete paber, kuhu oodati vähemalt kümmet head ideed. Neid mõtteid, millel kindlasti ka jõud, soovib Keskerakond kasutada Riigikogu 2019. aasta valimisprogrammis. Kotka-Repinski teatas, et oma arvamusi on võimalik mitte ainult laudkonnas välja öelda, vaid ka Heade Mõtete kasti panna. „Ma kinnitan teile, et loeme kõik mõtted läbi ja võtame arvesse,“ lausus Virumaalt Triigi külast võrsunud poliitik.

Ülesanded neljaks aastaks

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb andis edasi tervitused erakonna esimehelt, peaminister Jüri Rataselt, kes käivitaski selle „101 rahvakohtumise“ projekti. „Need üritused on möödunud väga konstruktiivselt, sest inimesed pakuvad häid mõtteid ja lahendusi. Täna oleme koos viiendat korda. Loodan, et saame kaasa mitmekesised võimalused ja ülesanded järgmiseks neljaks aastaks,“ sõnas Korb.

Riigihalduse minister Jaak Aab märkis, et otsustas osaleda oma tegevusvaldkonnale kõige lähemas ehk regionaalpoliitika-alases laudkonnas.

Rakvere mõttetalgutel juhtisid laudkondi oma ala võimekad ja tunnustatud asjatundjad, näiteks Riigikogu liige Toomas Väinaste (majanduspoliitika),  Rakvere Ingerisoomlaste Seltsi esimees Valeri Vaselenko (kultuuripoliitika),  Eerik Keskküla (sotsiaalpoliitika), Rakvere vallavanem Maido Nõlvak (turvalisuspoliitika), omavalitsus- ja majandustegelane, Rakvere linnavolikogu liige Peep Vassiljev (regionaalpoliitika), Rakvere abilinnapea Triin Varek (hariduspoliitika). Aega aruteluks said laudkonnad 45 minutit. Siret Kotka-Repinski kõndis ühe laua juurest teise juurde ja küsis sageli: „Teil läheb kõik hästi? Kas kõik on korras?“

Haridusteemat käsitlevas laudkonnas oli kaasa mõtlemas ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps: „Sellistel sündmustel saab ikka uusi mõtteid. Inimesi huvitab väga erivajadustega laste teema, näiteks võimalused nendele tugispetsialistide leidmiseks. Mitmed probleemid kerkivad esile seoses koolivõrguga, nii mõnegi gümnaasiumi tulevikuga. Ettepanekuid, mida kuuleme, on Keskerakonnal plaanis ellu viia nii lähiajal ja jätkates peaministriparteina kui ka järgmises Riigikogu koosseisus,“ ütles Reps. Veel märkis ta, et kohtumisel Rakvere linnavalitsuses oli kõneaineks ka praegu aktiivselt päevakorras olev ja meedias sageli kajastatav õpilaste kodutööde teema.

Heaoluriigi poole

Ligi kaks tundi kestnud aruteludel tõstatati valuküsimusi erinevatest valdkondadest. Nii räägiti olukorrast tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas, kus eraldi eksisteerivad perearstisüsteem, kiirabi, erialaarstid, sotsiaaltöötajad, kuid nende koostöö jääb nõrgaks. Leiti, et just tõhusama koostööga saaks sama raha eest märksa parema tulemuse. Veel märgiti murena lastearstide puudumine maakonnakeskustes, mis võib mõndagi peret mõjutada suuremasse linna kolima.

tuuriteemadel tuli jutuks, et mitmete sündmuste ja ettevõtmiste läbiviimiseks on tarvis projektidest raha taotleda ja omafinantseering välja käia. „Kui Eesti riiki oleks taasiseseisvusaja 25 aasta vältel juhitud nagu edukaid ettevõtteid või tugevat omavalitsust, oleks meie riik juba heaoluriik,“ tähendas majanduspoliitika laudkonna juht Väinaste.

„Mind huvitas kohtumisel ennekõike põllumajanduse ja maaeluga seonduv, muu hulgas eestimaise toidu tulevik,“ ütles kohtumisel osalenud Riigikogu liige Martin Repinski. Niikaua kui Martin ja Siret poliitikajuttude keskel olid, magas nende poeg Morgan konverentsikeskuses vankris rahulikku und. Mine tea, ehk näeb see laps ära ka selle, mis toimub Eestis siis, kui meie iseseisvus saab 200-aastaseks.

JAAN LUKAS

Rakvere rahvakohtumise ettepanekud

Rakvere Aqva Hotel Spa konverentsikeskuses toimus 13. veebruaril Keskerakonna rahvakohtumine sarjast „101 kohtumist“. Ligikaudu 70 inimese osavõtul jaotus töö valdkondlikeks laudkondadeks järgmistel teemadel: haridus, noorsootöö, regionaalpoliitika, majandus ja ettevõtlus, keskkond, kultuur, sotsiaalpoliitika ja turvalisus.

Ettepanekuid valdkonniti

Haridus

Töötavatele õpetajatele lisaharidus, mis hõlmaks kraadiõpet, täiendõpet ja lisaeriala. Riiklik meede, et asuks õppima eripedagooge ja logopeede ning et nad asuksid ka oma erialal tööle. Tugiisikute rahastus. Riikliku õppekava mahu ja sisu kaasajastamine. Eriline lähenemine eriti andekatele õppuritele koos individuaalse õppekavaga. Vajatakse diferentseeritud õppematerjale. Säilitada rakenduslik kõrgharidus. Paindlik üleminek 5. taseme kutseharidusest rakenduslikule kõrgharidusele. Riikliku treeneritoetuse säilimine. Riigi toetus omavalitsustele kaasava hariduse keskkonna loomiseks koolides.

Noorsootöö

Väärtustada noorsootööd ja ühtlustada noorsootöötajate palgad. Tasuta huviharidus kõigile lastele ja noortele kuni gümnaasiumi lõpuni. Leida võimalused noorkotkaste ja kodutütarde juhtide töö täisväärseks tasustamiseks. Tuleb parandada kasvatuse mainet noorsoo hulgas. E-spordi toomine koolidesse. Lapsed rakendada suvel tööle kohalikus omavalitsuses, et kasvatada tööoskusi. Kultuuriürituste rahaline toetus noortele.

Regionaalpoliitika

Elektrirongiühenduse pikendamine. Ühendada raudtee- ja bussijaam. Toetada regionaalset ettevõtlust. Maksuerisused väikeettevõtetele. Korteriühistutele oma programm. Maamaksu tõstmine ning selle laekumine omavalitsustele. Läbi viia korraline maade hindamine. Jaotada vanad talukohad Soomest naasvatele noortele.

Majandus ja ettevõtlus

Autoveoseaduse parandamine, et ülekaalu eest panna vastutama saatja. Lõpetada raskeveokimaks ja teekasutustasu kui topeltmaksustamine. Eesti-sisesed lähetused maksustada töötasumaksudega. Eesti toorainest valmistatud eesti toit maksustada madalamalt – 5-10 protsendiga. Arendada metsanduse, põllumajanduse ja maaelu teaduslikku käsitlust. Üle vaadata firmade sõiduautode maksustamise süsteem. Ümarpuidu kõrgväärtustamine ekspordi tarvis. Maaettevõtlusse viia sisse maksuerisused.

Keskkond

Edasi arendada elektriraudteed. Suure veekasutusega tehnoloogialt üle minna kinnisele veetsüklile. Vähendada põlevkivi otsepõletamist, asendades see jäätmekütusega ja puiduga. Looduskaitse piiranguid väärtustada õiglase hinnaga. Raiemahud tõsta optimaalsele tasemele.

Kultuur

4 aasta jooksul eraldatakse igale piirkonnale finantsid ühe kultuuri-, spordi- või sotsiaalobjekti rajamiseks; otsuse teeb piirkond ise. Kultuurielu peab olema stabiilse rahastusega, mitte projektipõhine. Luua andekate laste toetamise süsteem. Traditsiooniliste ja uute rahvaürituste entusiastide toetamine.

Sotsiaalpoliitika

Tervishoid ja sotsiaalsüsteem peavad moodustama ühtsema terviku. Tuua maakondadesse tagasi pediaatrid. Rahastada tugiisikuid. Viia hooldekodukoha hind ja pensioni suurus tasakaalu. Sotsiaalteenused peaksid olema piirkonniti ühtlasemad.

Turvalisus

Elanikkonna kaitse ja turvalisuse õpetus koolidesse ja kogukonda. Kriisiõppused elanikkonna kaasamisega. Mobiiltelefoni kärgsüsteemne teavitus. Luua varajase hoiatuse süsteem ka seadusloome tasemel. Käivitada kriisiinfotelefon. Kogukondades õpetada esmaabi andmist. Rahastada tervise edendamist ja traumade ennetamist ka riiklikult.

AIVAR JARNE

Jaga |