Valitsuse suunalt kostab vaid propagandat

Savisaar tõi näiteks uudistes levitatud kena pealkirja, mille järgi keskmine brutopalk tõusis teist kvartalit järjest. „Sisust sai aga välja lugeda hoopis midagi muud. Nimelt on reaalpalk langenud kaheksandat kvartalit järjest, lisaks on töötajaid 5% vähem kui eelmisel aastal. Teine uudis väitis, et Eesti pered tulevad paremini toime, sisu aga kinnitas hoopis, et vaid veerand peredest usub, et nende majanduslik olukord lähiajal paraneb," rääkis Savisaar.

Teadlikult väärad sõnumid

Seega pole pealkiri seotud sisuga, märkis Savisaar, ja tõdes, et rahvale antakse  teadlikult väärad sõnumid, sest enamik inimesi loeb vaid pealkirju.

Keskerakonna esimees esitas ka näiteid, kuidas valitsusaparaat tsenseerib rahvusvahelisi manitsusi ja tõlgib need ümber n-ö siseturu tarbeks. „Eesti on enamasti olnud maailmas pailaps, keda kiidetakse, aga tegelikkuses on olukord muutunud, kuid sellest valitsus rääkida ei taha. Eestile on ka noomitusi tehtud - IMF, Euroopa Nõukogude ja Omavalitsuste Kongress, OECD, Euroopa Keskpank ja ÜRO rassilise diskrimineerimise komisjon.

Eriti kurb oli pilt ÜRO komitee raporti osas - Eesti välisministeerium tõlgendas seda kui "kiitvat hinnangut Eesti integratsioonipoliitikale", kuid kõrvutades välisministeeriumi hinnangut ÜRO komitee lõppjäreldustega, saab selgeks, et järeldused on tegelikult negatiivsed. ÜRO raport räägib "karistuslikest elementidest keelerežiimis", rahvusvähemuste piiratud esindatusest ja inimeste kartusest surveabinõude ees. Komitee põhijäreldustest leidsin 6 kiitust ja 20 laitust. Seega ei saa kuidagi ÜRO komitee lõppjäreldusi positiivseteks pidada," nentis Savisaar.

"Valitsuse loodud pailapse kuvandi asemel oleme jõudnud seisu, kus Eestit hoiatatakse ja Eesti eest hoiatatakse. Sotsiaalsed pinged on kasvanud ühiskonnas väga suureks - vastutustundliku poliitilise jõuna on Keskerakonna kohus neile asjadele tähelepanu pöörata ja lahendusi pakkuda, puudusi mitte varjata," ütles Savisaar.

Maailmapoliitika ja Eesti olukord

Savisaar peatus ka maailmapoliitikal ning rääkis Eesti olukorrast, käsitledes NATO Lissaboni tippkohtumist ning meil siin üsna tähelepanuta jäänud Venemaa, Hiina ja India välisministrite kohtumist Lissaboni kohtumisele eelnenud nädalal.

„NATO Lissaboni tippkohtumisele järgnesid ametliku, parempoolse Eesti ovatsioonid, et 2004. aastast NATO-sse kuulunud Eesti on saanud lõpuks ometi ka meile laieneva reaalse kaitsekava. Mitteametlikust (ka parempoolsest) Eestist kostab samal ajal kriitika, mille järgi NATO on Lissabonis Venemaa oma otsustusprotsessi kaasamisega loovutanud peenraha eest „kroonijuveelid". Nii Lissabonis toimunule takkakiitjad kui ka kriitikud lähtuvad eeldusest, justkui oleks NATO otsuseid tehtud või pidanuks neid tegema eelkõige Eesti huvidest lähtudes," ütles Savisaar.

Tema sõnul tuleb tähelepanu pöörata Venemaa, Hiina ja India välisministrite kohtumisele 15. novembril Wuhanis, kus heaks kiidetud lõppdokument väärib erilist tähelepanu, sest andis Venemaale tugevad kaardid Lissaboni tarbeks.

„Alustame sellest, et seni Kaukaasia asjades passiivset joont hoidnud Hiina ja India kinnitasid selles dokumendis oma toetust Venemaale, selle põlishuvide kaitsmisele Kaukaasia regioonis ning samuti tegevust rahu ja stabiilsuse tagamiseks.

Teiseks postuleeriti ka globaalse energiajulgeoleku suurendamist, lähtudes Venemaa presidendi Medvedevi vastavatest algatustest, ja toetati Venemaa saamist WTO liikmeks 2011. aastal."

„Ka Afganistani küsimuses rõhutasid kolm välisministrit omavahelise suurema koostöö vajadust. Ühine viide Afganistanile on tähelepanuväärne, sest seni on NATO pidanud Afganistani pigem enda asjaks," märkis Savisaar.

Savisaare hinnangul sai Venemaa Aasia „suurtelt" niisuguse diplomaatilise kingikoti just seetõttu, et on muutunud ihaldatud kaaslaseks nii Läänele kui ka Idale. „See on Venemaa ideaalolukord, mida ta nüüd ja edaspidi üritab maksimaalselt säilitada. Läänele on oluline hoida Venemaad lähenemast Hiinale ning Hiinal Venemaad lähenemast Läänele. Kindlasti pole Venemaal aga illusioone ei ühe ega teise suhtes.

Sellest tulenevalt on muutunud ka Eesti--Vene suhete paradigma. Kui seni oli Lääs, eriti USA parempoolsed, üsna varmad kasutama Venemaale vastandumiseks Balti platsdarmi, siis nüüd on vajadus kadunud. Veelgi enam, selline vastandumine oleks laiemas plaanis Läänele isegi ohtlik - nii poliitiliselt ja sõjaliselt kui ka majanduslikult."

„Tore on näha," ironiseeris Savisaar, „kuidas meie välispoliitiline eliit on ilmutanud uue kursi suhtes paindlikkust ja teeb nägu, et aitab meile sellest kaitsekavast küll.

Kui seda kaitsekava tõesti vaja oleks olnud, polnud teda kusagilt võtta. Nüüd, kui Lääne ja Venemaa lähenemise tõttu kaitsekava vajadus väheneb või lausa kaob, on see aga äkki olemas ja meie valitsev eliit plaksutab sellepeale," lõpetas Savisaar praegushetke poliitilise olukorra analüüsi.

-o-

Jaga |