Maksimarketid ehitati üles maarahva sandikopikatega

MILVI DANIEL,      05. veebruar 2003


Lugesin raamatukogus teie lehte. Pakun ühe teema, mis praegu vaevab pea kõiki maainimesi - maapoodide kinnipanemine. Parteide valimisprogrammides on sees maaelu parandamine, tegelikult aga käib lammutamine.

Viimane, mis maainimestelt ära võetakse, on tarbijate ühistute poed. Taasiseseisvumise alguses julgesti tekkinud erapoed ei ole pidanud vastu lollidele euronõuetele, transpordi- ega muudele suurtele kuludele.
Näiteks pandi 1. jaanuarist Järvamaal kinni Esna Tarbijate Ühistu kauplus, mis teenindas sadakonda ümbruskonna peret. Suvel külastajate arv kolmekordistus.
Suleti ka Aravete. Lähimad avatud poed asuvad seitsme ja üheksa kilomeetri kaugusel, kuhu ei saa minna transpordi puudusel.
Poodide sulgemine käib julmalt, rahva rahulolematusest üle sõites.

Kauplused loodi kohalike inimeste rahaga

Asi on selles, et tarbijate ühistud loodi Eestis juba 1917. aastal liikmete maksudest, peamiselt maarahva teenindamiseks.1939. aastal oli ühistul juba 580 kauplust. Vene võim jättis kõik alles (ikkagi kollektiivne ettevõte) ja ka lõviosa kasumist 50 aasta jooksul, millega ehitati välja terve riik riigis, peamiselt maal.
Kogu see suur majapidamine ärastati 1990. aastate alguses (kas mitte Jaan Leetsaare juhtimisel?). Nüüd kaotatakse maal viimaseid riismeid.
Samal ajal ehitati Tallinnas Laagrisse Maksimarket, mis on ostjatest elektriraudteega ära lõigatud. Olen seal mitu korda käinud, ostjaid on sama palju kui Esna poes! Tallinn on täis igasugu marketeid. Silikaadi Selver võtab õhtusel tipptunnil linnast väljuvad kliendid endale ja isegi Laagri inimesed ei käi oma marketis, sest raudtee all olevast jalakäijate tunnelist on sinna ebameeldiv minna. Linlane eelistab käia poes autoga.
Aga mis selle tohutu suure poe ehitamine maksis ja millist kahjumit ta kannab?! Kinni maksta tuleb see aga maarahva sandikopikatega.

Maapoodide olukord tuleb lahendada riiklikult

Kogu see suur sulgemiskampaania tuleks vabariigi ulatuses üles tõsta. Kuidas sundida tarbijate ühistuid tegelema sellega, milleks nad on loodud - maatarbijate teenindamisega? Juristide abiga tuleks selgeks teha, et ühistu ei ole nende eraettevõte. Üles tuleks tõsta tarbijate ühistute õiguspärasuse küsimus, siis saaks ehk veel midagi päästa. Kas tõesti ei leidu pealinnas - valitsuses, mis ju ka maarahva häältega on valitud, ühtegi inimest, kes suudaks probleemist aru saada ja leiaks katastroofi lähedasele olukorrale lahenduse?
Mitte nii, nagu mõni aeg televiisoris näidati, et maainimesed seisavad heameelega bussipoodide sabas ja ostavad põhiliselt kassitoitu!
Meie siin Esnas võime anda põhjaliku musternäite, kui julm ja jube on üle 20-kraadise külmaga bussipoodi oodata, mis lõpuks ei tulegi!

Peaga vastu seina

Esna külavanem ja vallavolikogu liige Ene Mikk on kodukandi poe päästmisega väga energiliselt tegelnud, aga nagu peaga vastu seina. On selge, et lahendus väljub ühe küla ja isegi valla võimupiiridest.
Olen aastaid töötanud nii Tallinnas Eesti Tarbijate Kooperatiivide Liidu keskuses kui ka Esnas endise erapoe müüjana, nii et tunnen probleemi väga hästi. Mulle tundub, et tuhandete kohusetundlikult töötanud maainimeste jätmine väikeses Eestis üksnes "lavkade" teenindada nagu kusagil tundras ei ole normaalne. Esna poeraha panid kohalikud ettevõtjad kokku 1925. aastal ja sõdu ning erinevaid riigivõime üle elades töötas see kuni 1. jaanuarini 2003. Kusjuures probleem ei olnud sugugi väikeses läbimüügis, vaid just remondis, millele ei tahetud leida umbes 150 000 krooni. Tulemuseks on järjekordne samm külaelu suretamise suunas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)