Eelarvel on tülpinud valitsuse nägu

2014. aasta eelarvest hakati rääkima juba aasta hakul. Soovides tähelepanu kõrvale juhtida elektrihinna tõusult, asusid reformierakondlasest rahandusminister ja IRL-i esimees teineteisest üle pakkuma, kui palju kumbki ikka järgmisel aastal lubab tulumaksuvaba miinimumi tõsta. Sellest võidavad teadupärast oma sissetulekule suuremat lisa eelkõige need töötajad, kes teenivad keskmist palka või alla selle. Küll hoobeldi, et maksuvabaks peaks saama terve miinimumpalk või isegi 500 eurot kuus. Nüüd eelarvet uurides selgub, et suured lubadused osutusid vaid soojaks õhuks - tulumaksuvaba miinimumi pole tõstetud sendigi võrra.

Sama tühiseks on osutunud koalitsioonileppesse kirja pandud lubadus 2014. aastast kehtestada laste ringirahaks 130 eurot aastas igale kooliealisele. See lubadus oleks mõneti korvanud 2009. aasta kärpeotsust, millega eelarve tasakaalu parandamiseks võeti omavalitsustelt ära noortespordi toetamise raha. Lubadust täita ei püütudki. Seega jääb laste ja nende vanemate jaoks see õnnetu olukord kehtima juba viiendat aastat järjest.

Keskerakonna ettepanekuid, mis puudutasid koolilõunate toetuse tõstmist ning koolipsühholoogide ja logopeedide palgavahendite allesjäämist, ei toetatud - kuigi koolitoitu peab, vaatamata hinnatõusule, juba aastaid valmistama vaid 78 sendi eest. Mõneti paistab see olevat peaminister Andrus Ansipi teadlik strateegia. Kuna ta peab mõttetuks nii koolilõunaid kui ka lastetoetusi, aga otseselt neid ära kaotada ei julge, siis lastakse aastaid külmutatud summal lihtsalt inflatsioonis ära sulada. Tulemuseks ongi olukord, kus 78 sendi eest on väga raske igal koolipäeval õpilastele tervislikku sooja toitu pakkuda ning 19 euro eest kuus lapsele midagi enamvajalikku soetada.

Siiski on järgmise aasta eelarvega seoses antud ka mõni kõlav lubadus. Näiteks haridusminister Jaak Aaviksoo lubadus õpetajate suurest palgatõusust. Kas see saab tõesti tõeks, on uskumise küsimus, sest riigieelarves selleks piisavalt raha pole.

Keskerakonna fraktsiooni algatusel arutati möödunud nädalal Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena just haridusteemat. Arutelul esinenud Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse liige Kaja Land kordas üle: liidus esindatud tegevõpetajad leiavad, et haridusmuudatused vähendavad oluliselt õpetajatele seni kehtinud tagatisi töö tasustamise ja töökorralduse alal. Palgatõusu lubadus sisemiste ressursside arvelt on tegelikkuses hoopis vähendanud õpetajate õigusi ja tööalast turvatunnet.

Ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuse liige Vello Jõgisoo hoiatas Riigikogu kõnetoolist, et kuigi ministeerium on välja töötamas skeemi, kuidas uuel aastal koolide rahastamist muuta, polnud veel detsembri alguses nad oma kava omavalitsusliitudega jaganud.

Järgmise aasta riigieelarve on selline, mille puhul Eesti linnad ja vallad ei saanud valitsusega nõustuda. Seega jäi valitsuse ja omavalitsuste vaheline ühiste kavatsuste deklaratsioon sel aastal allkirjastamata. Suureks põhjuseks on kindlasti tõik, et 2009. aastal linnadelt ja valdadelt ära võetud raha ongi riigi kaukasse jäänud, vaatamata kriisi üleelamisele.

Uueks tagasiminekuks võib pidada ka järgmisel aastal kohalike teede korrashoiuks mõeldud raha vähenemist. Lisame siia veel peidetud kohustuse koole sulgema hakata, ja kokku tulebki eelarve, mis suurendab probleeme ning vähendab lootust olukorra paranemisele.

KESKMÕTE: Valitsuse suured lubadused osutusid vaid soojaks õhuks.

KADRI SIMSON, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

Jaga |