Jüri Vilms viis kokku Savisaare ja Laari

Laar: Vilms säras komeedina

Laari sõnul on Eesti riigi sündi vahel ekslikult peetud ajalooliseks paratamatuseks. „Eesti riigi ime sai siiski teoks tänu inimestele, kes tegid ränka tööd,” ütles Laar. „Ka Jüri Vilms, kes säras komeedina läbi eesti elu.“ Laar ei piiraks omariikluse imet vaid paari riigijuhiga. „Pätsi ja Tõnissoni kõrval seisis teisigi, kelle roll iseseisvumisel oli vähemalt sama suur. Üks neist oli Vilms,” tõdes Laar, „kuigi ta kipub praegu kujunema uhkeks müüdiks ja kauniks muinasjutukangelaseks.“

Samuti arvas Laar, et Eesti ajaloolased uurivad kõike liigse põhjalikkusega, mistõttu kuidagi ei jõua lugeja ette valmis raamatuid. „Seepärast kirjutatakse rohkem teisel pool lahte,“ tõdes ta.

„Kui me ei räägi oma riigi sünnist, mis kõikide teooriate kiuste unistusest tegelikkuseks sai, on meil raske põhjendada, miks tähistame nii põhjalikult riigi 90. aastapäeva,“ ütles Laar.

Savisaar: Vilms ühendab eri jõude

Savisaare hinnangul püsib Vilmsi imetlusväärne omadus ühendada eri poliitilisi jõude tänini. „Näiteks linnavolikogus toetasid mälestusmärgi püstitamist kõigi erakondade esindajad,” nentis Savisaar. „ Vilms ühendab ka täna siin saalis, sest kui palju on varem nähtud Mart Laari ja mind koos mõnd üritust avamas.”

Edgar Savisaar nimetas Vilmsi silmapaistvaks inimeseks, vaatamata sellele, et ta hukkus juba 29-aastasena. „Kuigi Eestisse sisenenud Saksa võimud lämmatasid meie püüdlusi oma riigi poole, oli ratas veerema pandud ja eesti poliitikud muutsid vabaduse võimaluse reaalsuseks.“

Savisaar ütles ka, et Vilmsil oli imetlustvääriv omadus ühendada erinevaid poliitilisi liikumisi. „Ta töötas ühisrinde – ja mitte vastandumise – nimel. Nagu te näete, ühendab ta tänagi erinevaid poliitilisi jõude,“ viitas Savisaar sellele, et neid pole Laariga koos ühe laua taga pikka aega nähtud. Seepeale tabas saali heatahtlik naeruhoog.

Zetterberg: Vilmsi elulõpu mõistatus

Mälestuskonverentsil peakõneles teenekas Vilmsi-uurija, Jyväskylä Ülikooli ajalooprofessor Seppo Zetterberg. Ta püüdis tuua selgust Vilmsi salapärase kadumise asjaoludesse. Tänini ei ole ühest vastust riigimehe surma kohta.

Vilms tapeti arvatavalt aprillis 1918 Soomes, kuhu ta oli jõudnud vastsele Eesti Vabariigile tunnustuse hankimise teekonnal. Vilmsi elukäiku põhjalikult uurinud ja tulemustest raamatus „Jüri Vilmsi surm“ kirjutanud Zetterberg ei pea võimalikuks veel tapjat nimetada.

„Ametliku tõe kohaselt tapsid Vilmsi sakslased. Aga olen jõudnud järeldusele, et ametlik tõde ei pea paika. Lõplikud andmed Vilmsi saatuse kohta puuduvad, tema võimalike surmajate ring on laienenud. Need võivad olla sakslased, soome punased, soome valged, vene bolshevikud, Soomes sõdinud rootsi vabatahtlikud...“ loendas Zetterberg kahtlusaluseid. Soome ajaloolane soovitas siiski mitte liigselt keskenduda riigimehe kadumisele, vaid tema tegudele.

Arjakas: Vilms kaitses kohtus Pätsi Kingissepa eest

Küllo Arjakas tõi välja huvipakkuva detaili. Ta väitis oma ettekandes, et Päts ja Vilms on esinenud vähemalt ühes ajaloolises episoodis koos Viktor Kingissepaga.

„1917. aasta detsembri algul arreteerisid enamlased Eesti Ajutise Maavalitsuse juhi Pätsi ja andsid ta revolutsioonilise tribunali alla süüdistusega uue võimu saboteerimises,” rääkis Arjakas. „Lahkuvad maavalitsuse ametnikud olid osa kaustu kaasa võtnud, mistõttu uus võim oli raskustes oma asjaajamise käivitamisega. Tribunali istung kulges üsna tormiliselt, sest süüdistaja oli Kingissepp, süüdistatav Päts ning tema kaitsja Vilms.“

Kõik kolm meest olid nimekad, kogemustega ja sõnaosavad juristid. Tribunal mõistis Pätsile sabotaazhi eest kuupikkuse aresti, millest arvati maha eeluurimisaeg.

Ajaloolane Mati Graf peatus Vilmsi kohal Eesti ajaloos ja suhetes Venemaaga. Professor Peeter Järvelaid analüüsis Vilmsi tegevust juristina. Õpetaja Heino Laagus tutvustas Vilmsi lapsepõlve Pilistveres ja Pedagoogikamuuseumi direktor Veronika Nagel meenutas Vilmsi kaasteelisi õpetajaskonnast. Konverentsi juhatas Tallinna linnavolikogu aseesimees, sihtasutuse Jüri Vilmsi Sihtkapital juhataja Tarmo Lausing.

Aprillikuus möödub 90 aastat Vilmsi kadumisest teekonnal Soome, kuhu ta suundus hankima naaberriikide tunnustust vastsele Eesti Vabariigile. Selle ajaga ei ole saadud ei siin- ega sealpool lahte selgeks Vilmsi kadumise tagamaid. Vilms oli üks kolmest Eestimaa Päästmise Komitee liikmest, Eesti Vabariigi asepeaminister ja esimene kohtuminister.

(Allikad: Tallinna linnavolikogu pressiteated)

Jaga |