NATO poliitika igavese kevade saarel

KADRI MUST,      06. juuni 2007


Maikuu lõpupäevil kogunesid NATO liikmesriikide parlamentide saadikud Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgule Portugali, Madeira saarele. Kuna neli aastat tagasi oli mul võimalus töötada uurimisassistendina NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) peakorteris Brüsselis, ei olnud minu jaoks mu esimesel Riigikogu delegatsiooniga tehtud välisreisil üllatusi.

Assamblee on tegutsenud juba 52 aastat. Tänaseks on liikmesriike 26, mis toob täiskogule kokku ligi 250 hääleõiguslikku saadikut. Neile lisanduvad 16 assotsieerunud liiget, kes samuti omavad sõnaõigust ja seda ka ohtralt kasutavad. Märke NATO muutumisest globaalsemaks andsid eksootilisemad külalised: esimest korda osalesid ka Afganistani ja Pakistani parlamendi delegatsioon – piirkonnast, kus NATO riigid on hõivatud kriitiliste missioonidega.

Afganistan - NATO nõudlikem missioon

Eesti sai NATO PA assotsieerunud liikmeks juba 1991. aasta oktoobris Madridis. Meie delegatsioon, mis koosneb kolmest parlamendiliikmest, on üks väiksemaid.
Kuna assamblee töö jaguneb viie komisjoni vahel, tuleb Eesti esindajatel osaleda mitme valdkonna töögruppides. Mina olen täisliige poliitikakomisjonis, lisaks osalesin julgeoleku tsiviilmõõtme komisjoni töös. Poliitikakomisjonis analüüsitakse tavapäraselt NATO olulisemaid operatsioone andmaks rahvaesindajatele infot otsuste tegemiseks. Juba aastaid on põhitähelepanu Afganistanil.
NATO juhtkonna ja analüütikute seas valitseb üksmeel, et 2007. aasta on Afganistani-kampaanias kriitiline: kas suudetakse luua julgeolek ja stabiilsus ning tagada tingimused edaspidiseks arenguks. Assambleel esinenud NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kinnitas, et tegemist on NATO kõige nõudlikuma missiooniga, mis seab suuremaid nõudmisi ka NATO koostööle Euroopa Liiduga.
Tsiviilmõõtme komisjonis oli Eesti jaoks olulisemaks lord Joplingu raport infrastruktuuride kaitsmisest. Raportis peatuti ka küberrünnakute ohul ja olemusel, kusjuures meie NATO-partnerid olid Eesti värskest kogemusest teadlikud.

Liberaalid tundsid huvi Eesti vastu

Assamblee andis võimaluse uuendada sidemeid Euroopa liberaalidega, sest lisaks komisjonide tööle kohtusid erinevate parlamentide esindajad ka vastavalt poliitilistele vaadetele. Osalesin kahel liberaalide ja keskparteide kohtumisel, kus parlamendisaadikute hulgas tunti aktiivset huvi Eestis toimuva vastu. Vabamas õhkkonnas selgitati ka oma koduerakondade nägemust Afganistani-, mõne riigi puhul ka Iraagi-missiooni pikendamise suhtes, kus kõlas ka kriitilisi noote.
Neli päeva väldanud üritusel jäi võõrustajamaa endaga tutvumiseks napilt aega. On kombeks, et liikmesriigid korraldavad istungjärke kordamööda. Praegu on NATO PA presidendiks portugallane Jose Lello, seega võeti osalejaid kohalike poolt vastu kui omasid.
Paradoksaalne, et maailmas valitsevaid kriise koguneti arutama tõenäoliselt maailma ühes rahulikumas paigas. Madeira saare, mis asub Portugali põhiterritooriumist eemal, 500 km Aafrika rannikust läänes Atlandi ookeanis, avastasid portugallased 1418. aastal. Pealinn Funchal asutati 1508. aastal. Saar on pindalalt väiksem kui Hiiumaa, ainult 741 km2, kuid tegelikult annab mägine maastik vahemaadele tugevalt kaugust juurde. Saarel on loodud niisutuskanalid levada'd, mida mööda saab teha mägimatku, kus kõrgeimaks tipuks 1862 meetrit, radade üldpikkus on üle 1400 km.

Madeira rahvuskala – süsisaba

Tänu mägismaastikule ning soodsale asukohale on temperatuur aastaringi stabiilne, püsides 17-23 kraadi ümber; seega valitseks seal justkui igavene kevad. Kliima eripära on ka see, et hommikune selge ilm muutus traditsiooniliselt pärastlõunal vihmaseks. Põhjuseks mäed, mis püüdsid kinni pilvi. Tänu rohkele vihmale on Madeira alaliselt haljendav, kõik tänavad olid õiteehtes ning väga paljusid Eestis levinud potililli võis mitmeid kordi lopsakamana näha looduses kasvamas. Kaunis loodus ja mahe kliima on teinud saare eriti populaarseks puhkusepaigaks just vanemaealiste eurooplaste hulgas.
Madeiral on ka väga hea köök, milles aukohal mereannid. Rahvusroaks võib pidada kala nimega süsisaba. Kohalikelt tuli kuum soovitus seda maitsta enne, kui on tehtud kohustuslik turukülastus. Nimelt näeb kala toorena ülimalt ebaapetiitne välja. Turg on aga siin suur atraktsioon, sest enamik müügilolevatest puuviljadest on niivõrd eksootilised, et nende eestikeelsete nimetuste tundmaõppimine nõuab hoolsat botaanikaraamatute sirvimist. Ja kui enne reisi Madeirast ka midagi muud ei teadnud, siis maailmakuulsa veini järgi teatakse seda saart kõikjal.
NATO Parlamentaarsel Assambleel arutuse all olnud küsimused jäävad ilmselt ka järgmistel kuudel maailmapoliitikas üliolulisteks. Püüan lähiajal siin lehes ka ise neil teemadel sisulisemalt peatuda.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)