Nädala juubilar ALEKSANDER STUBB 50

Stubb on tüüpiline soomerootslane, ehkki pärineb kakskeelsest perest. Tema isa on olnud jäähoki-mänedžer ja rootsikeelne, ema aga soomekeelne. Ema poolt on suguvõsa pärit Kokemäelt, Setälätest, kelle kuulus esindaja oli 19.–20. sajandi vahetusel keeleuurijana ja ministrina tuntust kogunud E. N. Setälä. Alexander on ise abielus inglanna Suzanne Innes-Stubbiga, neil on kaks last. Stubb on tuntud ka spordimehena, ta on osalenud maratonidel ja triatlonidel, mänginud jäähokit ja golfi. Ta valiti 2009. aastal positiivseimaks soomlaseks. Näiteks Iltalehti’le antud intervjuus on ta tõdenud: 30 aastat on tema keha vanus ja 20 aastat tema meele vanus; nii et kokku see teebki 50 aastat.

Stubb sooritas 1986 High School-diplomi Floridas Daytona Beachi Mainlandi koolis. 1988 lõpetas ta gümnaasiumiõpingud Helsingi Lärkanis. 1993 sooritas ta bakalaureuseõpingud Lõuna-Carolinas Furmani ülikoolis ja 1995 riigiõiguse magistriõpingud Brugge kolledžis. 1994 sai ta diplomi ka Sorbonne’i ülikoolist ja 1999 väitles end filosoofiadoktoriks Londoni School of Economics’is. Tema väitekirja teemaks oli Euroopa Liidu paindlik ühinemine. Ta on teinud läbi ka armeeteenistuse Uusimaa jäägribrigaadis ja on auastmelt kapral.

Stubb tuli aktiivsesse poliitikasse 2004, kui kandideeris oma erakonnas Euroopa Parlamenti ja sai valimistel kogu Soomes üle 115 tuhande hääle, olles sellega paremusjärjestuses teine. Europarlamendis oli ta väga aktiivne ja tegeles agaralt Lissaboni lepingu läbisurumisega. Ta paistis silma nn vodka ehk viina määratlemisega vaid viljast ja kartuleist valmistatuna, nagu nõudsid idapoolsed liikmesriigid. „Vodkasõda“ lõppes siiski teatava kompromissiga.

2008-11 oli Stubb välisminister. Vasakopositsioon suhtus tema nimetamisse negatiivselt, sest Stubbi tunti pistrikuna ja Soome NATO-sse astumise ägeda pooldajana. President Tarja Halonen aga ei näinud Stubbi vaadetes probleemi ja nad töötasid üsna suures üksmeeles. Välisministrina kergendas Stubb ministeeriumi ametkonda ning võttis kasutusele Facebooki ja Twitteri võimalused.

Stubb oli välisministrina OSCE eesistuja. Ta pidas Venemaa ja Gruusia konflikti maailmapoliitiliseks pöördepunktiks. Soome suursaadikuilt küsis analüüsi Venemaa poliitika kohta ja see kokkuvõte avaldati Helsingin Sanomat’es anonüümselt. Sellest ilmnes, et saadikud pidid toimunut võtma äratuskellana ning Venemaad kasvava ohuna Euroopa demokraatlikele väärtustele. Stubbi selline tegevus aga leidis hukkamõistu vasakpoolsetes poliitikutes. Eriti teravalt kritiseeris teda Paavo Väyrynen.

Juulis 2010 kutsus ta Al-Jazeera peadirektori ja president Martti Ahtisaare debateerima meedia rollist rahvusvaheliste konfliktide lahendamisel. Ta külastas Lähis-Ida ja diskuteeris sealse konflikti lahendamise võimaluste üle USA välisministri Hillary Clintoniga. Jaanuaris 2011 tegi ta koostööd EL välisministri Catherine Ashtoniga, et aidata Valgevenes taga kiusatud kodanikuaktiviste.

2011 kandideeris Stubb Eduskunta ja valiti sinna ligi 42 tuhande häälega, olles sellega teisel kohal kogu riigis Timo Soini järel. Jyrki Kataineni valitsuses sai ta Euroopa- ja väliskaubanduse ministriks. Selles ametis alustas ta aktiivset tegevust Soome tuntuks tegemiseks maailmas Team Finland’i  võrgustiku kaudu. Jaanuaris 2014 nimetati ta erakonna kandidaadiks Euroopa Liidu valimistel ja ta kogus üle 150 tuhande hääle, olles sellega kõige edukam kandidaat. Aprillis 2014 kandideeris ta Kokoomus’e esimeheks ja sai Lahtis ka valituks.

2014-15 oli Stubb peaminister, 2015-16 aga rahandusminister. Valimistel võitis suurelt Soome Keskerakond, ja Juha Sipiläst sai peaminister ning Stubb jätkas ministrina. 2015 novembris puhkes tal konflikt parlamendis, seejärel aga ründas teda Tamperes endise kommunistliku noorsooliidu juht Simo Suominen ja viskas Stubbile näkku kokakoolat. Suominenile määrati 35 päevatrahvi auhaavamise pärast ning tal tuli kinni maksta ka Stubbi abilise rikutud ülikonna pesulaarve.

2016. aasta märtsis läksid aga suhted erakonnas tuliseks, ning see viiski lõpuks Stubbi esimehekohalt, kui juunikuistel valimistel ta jäi hääletusel Petteri Orpo järel teiseks. Pettununa loobus ta ka pakutud ministrikohast. Kui 2017 suvel Jan Vapaavuori valiti Helsingi linnapeaks, vabanes Stubbile koht Euroopa Investeerimispanga asepresidendina. Ta tõmbus aktiivsest poliitikast tagasi ja avaldas augustis elulooraamatu „Alex“.

Stubb on poliitilistelt vaadetelt ülimalt läänemeelne, toetab Euroopa Liidu laiendamist ja integratsiooni süvendamist. Ta on toetanud Türgi, Serbia ja Montenegro võtmist Euroliitu. Ta on avalik NATO liikmelisuse pooldaja. Ta kritiseeris omal ajal teravalt NATO-vastaseid. Stubb pooldab immigratsiooni ja multikultuursust, minnes sellega vastuollu Kokoomuse noorteorganisatsiooniga. Stubb pooldab seksuaalvähemusi; ta oli Euroopa Parlamendis vastava võrgustiku asejuht. Ta pooldab ka sooneutraalset abielu. Talle ei meeldi termin nn sunniviisilisest rootsi keele õppest. Stubb on öelnud, et ta on feminist selles mõttes, et pooldab sugudevahelist võrdsust.

Kui Stubb oli Euroopa Parlamendis, siis elasid nad abikaasaga Brüsseli eeslinnas Rixensartis. 2008. aasta lõpul aga koliti tagasi Soome, Espoo Tapiolasse. Praegu elab ta Espoo Westendis.

Augustis 2015 rünnati tema kodu õhupüssiga, purustati maja uksi ja aknaid. 2016. aasta septembris mõistis kohus 22-aastase helsinglase tingimisi kuueks kuuks vangi.

MART  UMMELAS

Jaga |