![]() Eesti Raudtee altkäemaksu ärajäämine tõi PronksiööVIRGO KRUVE, 26. aprill 2017Liberaalsed Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond suutsid valitsuses koos olla 2007. aasta valimisteni. Koostöö lõppes Eesti Raudtee taasriigistamise toetuse eest altkäemaksu küsimise skandaaliga. Pronksiöö oli kättemaks Edgar Savisaare valijatele. Tõnismäe hauamonument ehk Pronkssõdur muutus probleemiks pärast Juhan Partsi valitsuse lagunemist ja Andrus Ansipi peaministriks saamist aprillis 2005. Ansip oli olnud majandus- ja kommunikatsiooniminister ning Reformierakonna esimees, aga aitas opositsioonist võimule Edgar Savisaare ja Keskerakonna. Sellist muutust ei andestatud, ja opositsiooni jäänud Res Publica ning seal olnud Tõnis Lukase Isamaaliit asusid üheskoos ründama Ansipi valitsust Vene kaardiga. Riigikogus nurjati preambula lisamisega piirileping Venemaaga, isamaaliitlased Kalev-Andres Rebane ja Jüri Böhm hakkasid käima Tõnismäel provotseerimas. Nõukogude veteranide hulka mindi ähvardavate plakatitega, võttes kaasa riigilipu. Monumenti rüvetati punase värviga ja Jüri Liim lubas selle õhku lasta.Riik reageeris politseipatrullidega ja Riigikogus võeti vastu keelatud rajatise kõrvaldamise seadus (mille president Ilves jättis küll välja kuulutamata), et probleemiks muutunud monument teisaldada. Reformierakondlasi ei häirinud Pronkssõdur või Keskerakonna koostööprotokoll erakonnaga Ühtne Venemaa. Peaminister kaitses Savisaart seoses Keila-Joa majatehingu süüdistustega, mis ei jõudnudki uurimiseni.Usalduse kaduLiberaalsete poliitikute koostöö rikkus jaanuaris 2007 avalikuks saanud altkäemaksuküsimine Eesti Raudtee taasriigistamise eest. Eesti Raudtee suurosanik Edward Burkhardt väitis 17. jaanuaril ETV saates „Pealtnägija“, et Reformierakonna poliitikud küsisid selle otsuse toetamise eest läbi vahendajate miljon eurot. Raha ei makstud. Aga tekkis skandaal, mida tuli üldsusele selgitada. Prokuratuur oli vähem kui tunniga leidnud, et uurimise alustamiseks puudub alus. Koalitsiooninõukogus oli Ansip öelnud Savisaarele ja Reiljanile, et küsiti annetust, mis on seaduslik. Selle tegi avalikuks Edgar Savisaar, kuid reformikad reageerisid kategoorilise eitamisega, et isegi annetust ei küsitud. Selle sõnavahetuse järel ütles peaminister Ansip telekaamerasse, et ta kaotas usalduse Savisaare vastu.Kui siiani oli Savisaart rünnanud Keila-Joa majatehinguga opositsiooniline IRL, siis nüüd tulid valimiskampaaniasse esmakordselt Reformierakonna halvustavad reklaamid, kus võrreldi head Ansipit ja halba Savisaart ning Reformi- ja Keskerakonda.Justkui Eesti Raudtee altkäemaksu ärajäämisele osundamiseks tegi Keskerakond telereklaami, milles võtsid taasriigistamise au endale, kuigi otsuse poolt hääletas ka teisi parteisid. Eesti lippudega ehitud USA veduri ees kõndisid Edgar Savisaar, Lauri Laasi ja erakonnast lahkunud Ain Seppik, Evelyn Sepp, kaabuga Kalle Laanet, Margus Metstak ja Olga Sõtnik. Peale loeti tekst: „Siit tuleb Eesti rahva raudtee. Siit tuleb majanduslik sõltumatus. Siit tuleb Eesti valik 4. märtsil Riigikogu valimistel. Meie tõime raudtee Eestile tagasi. Vali rikas riik ja parem palk. Vali Keskerakond.”Põhjus peitub rahasKeskerakond oli vastukaaluks Reformierakonna „viie jõukama hulka“-loosungile käinud välja lubaduse avaliku sektori keskmisest palgast 25 000 krooni ehk 1597 eurot kuus. Statistikaameti järgi on keskmine palk sellele juba lähenemas (I kv 1182), kuigi enamik tõusust tuli Euroopa Keskpanga rahapoliitikast (QE ehk rahatrükk) ja inflatsioonist. Reformierakond lubas 40 000 krooni, mis oleks realiseerunud samuti läbi krooni inflatsiooni.Eesti Raudtee annetuse või altkäemaksu ärajäämine tundub tagantjärgi Ansipi–Savisaare tüllimineku peamise põhjusena. Avalikult vastanduvad poliitikud ideede ja lubaduste tasemel, aga põhjuseks on alati raha.Alles valimiste eel kaaperdas Ansip IRL-i tulihingelise lubaduse monumendi teisaldamisest. See ähvardus oli Mart Laari telereklaamis: „Otsusta, kas valid 4. märtsil kohukese ja kuuletud või valid vabaduse endale, oma lastele, oma rahvale. Vali vabadus.“ Ansip võttis selle lubaduse üle ja tegigi ära IRL-i ja SDE toetusel.Peaministriks jäänud Andrus Ansip määras Keskerakonna opositsiooni ja seda ohuga hirmutamise doktriini jätkas tema tookordne nõunik Taavi Rõivas 2014. aastal ise peaministriks saades. Pronksiöö oli Reformierakonna kättemaks Savisaarele ja tema valijatele. Samuti Reformi populaarsuse tõstmiseks.Paljudeks aastateks välistati koostöö Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga ja valimisi võideti hirmutamisega. Alles Tallinna Sadama juhtide korruptsiooni ilmsikstulek lõi eeldused Reformierakonna valitsusest välja vahetamiseks.[Fotoallkiri:]Keskerakonna reklaam „Tõime raudtee Eestile tagasi” tekitas vimma reformierakondlastes, sest taasriigistamise toetamise eest jäi vahendajatelt küsitud miljon eurot saamata.VIRGO KRUVE Viimati muudetud: 26.04.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |