Miks ei hääletanud Euroopa põhiseaduse leppe ratifitseerimisel Laar, Mikser, Taal ja paljud teised?

Allan Alaküla,      17. mai 2006


Riigikogus möödus 9. mail kell 11.28 toimunud hääletus Euroopa põhiseaduse leppe ratifitseerimiseks täiesti rutiinselt. Ja ka järgmise päeva ajalehtede esikülgedele see uudis ei ulatunud – millegipärast oli ja on Eesti tuleviku asemel palju põnevam vahutada II Maailmasõja teemadel.

Erihuvilistele on siiski teada, et 73 riigikogulast hääletas Euroopa põhiseaduse leppe ratifitseerimise poolt ja 1 oli vastu. Seni pole aga keegi küsinud, kus olid Eesti riikluse küsimuse alustalasid puudutava eelnõu hääletamisel 17 istungilt puudunud riigikogulast? Nii nagu pole me seni kuulnud ka selgitusi, miks 10 kohalolnud riigikogulast ei hääletanud?

Ametlikult lähetuses

Ametlik alibi on Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni delegatsioonil koosseisus Kristiina Ojuland, Küllo Arjakas, Mati Kepp ja Liina Tõnisson, kes olid 9. mail Brüsselis Euroopa tulevikule pühendatud parlamentaarsel kohtumisel. Enn Eesmaa, Raivo Järvi, Ela Tomson ja Tõnis Lukas olid ära Nairobis IPU Assambleel. Ken-Marti Vaher ja Tatjana Muravjova on pikemalt haiged.

Veidra põhjusega puudujad

Isamaaliitlane Trivimi Velliste oli 9. mai istungil kohal, kuid konkreetsel hääletusel on ta siiski märgitud puudujaks. Miks nii, seda Velliste ei kommenteeri.
Tema parteikaaslane Helir-Valdor Seeder on puudumise põhjuseks märkinud Euroopa päeva tähistamise Paides, mis on Tallinnast tunnise autosõidu kaugusel.
Rahvaliitlane Mai Treial on kirjade järgi viibinud ülevabariigilisel eakate teabepäeval, kuigi teised pensionäride esindamisega tegelevad poliitikud pole sellest üritusest midagi kuulnud. Treiali parteikaaslane Vello Tafenau kohtus kirjade järgi keset kibedat istunginädalat just 9. mail Vinni vallas valijatega.
Ekstsentrist Peeter Kreitzberg puudus 8. ja 9. mail tervislikel põhjustel, kuid juba 10. mail oli jälle Riigikogus rivis. Ekstsentrist Sven Mikser oli tööl nii 9. maile eelnenud kui ka järgnenud päeval, aga selle hääletuse ajal puudus. Lähetuses ta polnud ja haige ka mitte.
Nii Mikseri kui ka Kreitzbergi Keskerakonnast lahkumise üheks põhjenduseks öeldi olevat Keskerakonna euroleigus! Nii Mikser kui ka Kreitzberg kuuluvad Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, mis oma retoorikas on Reformierakonna kõrval üks kompromissitumaid Euroopa tihedama integratsiooni toetajaid Eestis.

Prominentsed mittehääletajad

Silmapaistev oli mittehääletanute nimekiri. Isamaa ja Res Publica Liidu peamine esimehekandidaat Mart Laar keeldub kommenteerimast, miks ta Euroopa põhiseadusliku leppe küsimuses ei hääletanud. Peale Kesknädala pole keegi temalt seda isegi küsinud.
Nii nagu ei kommenteeri samasugust käitumist ka Res Publica asutaja ja omanik Olari Taal ning nende välispoliitika peaekspert Tiit Matsulevitsh. Ei hääletanud ka nende parteikaaslane Elle Kull.
Tähelepanuväärne on Kristen Michali mittehääletamine – Michal lahkus pärast seda Riigikogust täiskoormusega Reformierakonna peasekretäri ametisse. Kui Reformierakonna peasekretäril pole Euroopa põhiseaduse suhtes oma seisukohta, siis tekib kahtlus, kas seda on ka tervel Reformierakonnal.
Keskerakonnast otsustasid mitte hääletada Helle Kalda, Koit Pikaro, Heimar Lenk ja Marika Tuus. Ei hääletanud ka Keskerakonnast Rahvaliitu läinud Toomas Alatalu.


Miks Teie otsustasite Euroopa põhiseaduse leppe ratifitseerimisel mitte hääletada?

Toomas Alatalu (Rahvaliit):
Kõigepealt vastuküsimus: miks ükski ajakirjanik ei märkinud, et puudujate hulka kuulus EL-i asjade komisjoni esimees Kristiina Ojuland? Küsimus pole ainult selles, et meil on juba kujunenud tavaks: ühed otsustavad kellegagi läbi rääkimata ja teised peavad poolt hääletama.
Selgitust vajanuks paljugi. On ju kentsakas, et kui Läti ja Leedu ratifitseerisid otsuse 2004. aasta lõpul ja Eesti poolteist aastat hiljem, mil tegemist on uue õhkkonnaga, siis meie ei tee teist nägugi!? Mitme kuu vältel tõstsin üles küsimust, et Riigikogul tuleks ratifitseerimisotsusega koos teha avaldus PSL-iga järgnevalt juhtuda võivaga seoses. Nii peaminister Ansip kui ka Ojuland lubasid mõelda, siis aga toodi ratifitseerimispäev arusaamatult ettepoole ja mõned otsustasid oma väliskomandeeringuid mitte muuta. Isiklikult viibisin ootamatult lühikeseks kujunenud ratifitseerimisprotseduuri ajal magistritööde kaitsmisel Audentese ülikoolis; ruttasin küll Toompeale tagasi, aga otsus oli juba tehtud. Tõenäoliselt oleksin vajutanud nuppu "Erapooletu", sest olin rääkinud pool aastat tühja. Tegemist on aga minu arvates väga põhimõttelise asjaga ja olnuks ka loogiline, et Riigikogu juhatus oleks lõpphääletuse kuidagi ära märkinud.
Praegu läks kõik nii, nagu oleks mingi tavaline seadus vastu võetud.

Heimar Lenk (Keskerakond):
1988. aasta 18. novembril seisin ajakirjanikuna Eesti NSV Ülemnõukogu saalis ja juubeldasin ETV otse-eetri kaamerate ees koos eesti rahvaga suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmise üle. Selles oli selge sõnaga öeldud, et deklaratsiooni vastuvõtmise hetkest ei ole NSV Liidu seadused enam ülimuslikud Eesti NSV seaduste suhtes. Nii oli see möödunud nädalani ehk – Euroopa Liidu põhiseaduse leppe vastuvõtmiseni Riigikogus. Pärast hääletamist kaotas Eesti oma seaduste iseseisvuse ehk ülimuslikkuse euroseaduste ees.
Seega vaid 18 aastat saime olla ajaloos taas nii iseseisvad, et võisime ise endale seadusi teha. Nüüdsest on see vabadus taas piiratud, sest Euroopa Liidu põhiseaduslepe näeb ette Euroopa Liidu seaduste ülimuslikkust Eesti seaduste suhtes.
Ma ei saanud selle seaduse poolt hääletada. Mälestused 1988. aasta Ülemnõukogu istungist olid liiga eredalt meeles ja eesti rahva vabaduste piiramisele ma oma kätt alla panna ei tahtnud. Kuna eriti peale ka ei käidud, siis nii see asi jäigi.
Võin inimestele tulevikus julgelt silma vaadata.

Koit Pikaro (Keskerakond):
Loobusin hääletamisest oma südametunnistuse ja põhimõtete kohaselt. See on minupoolne hinnang ja vastuseis Brüsseli bürokraatiale. Ei saa toetada mõttetus seisus olevat dokumenti. Sellisel kujul ei hakka põhiseaduslik leping kunagi kehtima. Selgusetu on tema praegune õiguslik seisund, arusaamatu tema tulevik.
Samuti pole õige sellise lepingu ratifitseerimisega kiirustamine. Analoogiliselt iroonilise väitega, mis võib olla isegi tõelähedane – kogu põhiseadusliku lepingu on Eestis läbi lugenud vaid mõni inimene –, saab väita, et selle sätteid pole eestimaalastele tutvustatud. Ammugi pole see läbinud üldrahvalikku arutelu. Aga ainult poliitikute seisukohad ei saa olla ainuõiged. Minu vastuseis Eesti suveräänsust oluliselt vähendavale uue liitriigi põhiseadusele on põhimõtteline, mitte kellegi edvistav vastuhääletamine.

Marika Tuus (Keskerakond):
Leppe ratifitseerimine pole ju enam vajalik, sest kaks riiki – Prantsusmaa ja Holland – on sellele rahvahääletusel „ei" öelnud. See tähendab, et see leping nii või teisiti ei jõustu. Miks me peaksime siis rongi ees jooksma? Kui me poleks ratifitseerinud, oleksime saanud dokumenti oma parandusettepanekuid teha. Pealegi olen kindel, et Euroopa põhiseadus saab olema õiguslikult ülem. Rahapoliitika, kaubanduspoliitika, konkurentsipoliitika, välispoliitika, tollipoliitika valdkonnad oleksid Euroopa Liidu ainupädevuses. Kindlasti ei toeta ma föderatsiooni ehk ühendriikide teket. Nendest ohtudest on rääkinud ka teised riigid. Sisulist arutelu Riigikogu saalis ju ei toimunud. Seaduseelnõu koosnes vaid ühest lühilausest.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (9)