Vähem piiranguid, rohkem usaldust

Hiljutised skandaalid peaministripartei Reformierakonna ümber on suutnud tõmmata eemaletõukava varjundi kogu Eesti parteisüsteemile ja selle rahastamisele. Niigi krigisevatel toolijalgadel istunud usaldus erakondade vastu on rahva silmis põhimõtteliselt olematuks kuivanud.

Usalduse taastamiseks võttis Riigikogu põhiseaduskomisjon taas teemaks erakondade rahastamise. Kavas on luua täiendavaid regulatsioone, mis justkui muudaksid süsteemi läbipaistvaks.

Tegelikkuses on väheusutav, et uute piirangute loomisega tagataks olukorra märgatav

paranemine. Igakord, kui mõeldakse välja mõni keeld, töötavad erakonnad välja ka uued skeemid kehtestatud piirangust möödaminekuks. Öeldakse ju, et lukk on loomadele, inimene leiab ikka lahenduse.

Põletavaks saanud „musta raha" temaatika on tõenäoliselt tekkinud sellest, et firmade

annetused erakondadele pandi omal ajal lukku. Seetõttu tuleks igasuguste piirangute

asemel erakondade rahastamise võimalusi hoopis avardada ja kaaluda ettevõtete annetuste taaslubamist. Kui soovime, et erakondade kassasse tulev raha oleks läbipaistev ja kergesti jälgitav, peaksime selleks looma ka seaduslikud võimalused.

Meedias sildistatakse sularahaannetused tihti „kahtlase päritoluga". Sularahaannetus ei ole aga kuidagi halvem pangaülekandest. Paljud meist tunnevad kedagi, kes eelistab raha pangas mitte hoida. Kodus hoiustamise põhjused on erinevad, ent mõistetavad. Seega, kui keegi soovib erakonnale sularahas annetada, peab tal selleks ka võimalus olema. Milleks kedagi diskrimineerida - sularaha kasutamine pole Eestis ega ka mujal maailmas keelatud.

Üles on kerkinud küsimus valimiskuludele ülempiiri seadmisest. Kui üldse piir seada, peaks see olema ajaline, s.t kindel arv sekundeid televisioonis ja raadios, nagu on Saksamaal, mitte aga rahaline, millest siinmail kõneldakse. On ju avalik saladus, et valimiskulude rahaline ülempiir võimaldab tele- ja raadiokanalitel esitada „sõbralikele erakondadele" peaaegu poole väiksemad arved kui Keskerakonnale. Selline diskrimineerimine toimus eile, toimub täna ja toimuks ka edaspidi.

Seega, kui soovime, et kaoksid topeltstandardid ja et valimiskulud oleksid kõigile üheselt mõistetavad ja läbipaistvad, tuleks seada üksnes ajaline ülempiir.

Samas seadusi tuleks täiendada küll. Eriti, mis puudutavad „sõltumatuid" Riigikogu liikmeid. Näiteks juhul kui parlamenti valitakse üksikkandidaat ning tema poliitilise või ideoloogilise tegevuse toetamiseks tehakse annetusi, ei pea üksikkandidaat praegu nendest annetustest aru andma - läbipaistvus puudub täiesti. Sama kehtib Riigikogu liikmetest (Boroditš, Kaljuvee, Laanet, Luigas ja Vakra) moodustunud poliitilise klubi ehk MTÜ Demokraadid kohta. Need rahvasaadikud on avalikult deklareerinud oma seotust MTÜ Demokraadid tegevusega, kuid aru andma MTÜ-le tehtavatest annetustest nad ei pea. See annab otsese võimaluse neid mõnel musta äri ajajal üles osta. Sellise MTÜ kaudu saab mõni erakond oma musta raha takistamatult pööritada, mis muidu nõuaks tublisti keerukamaid skeeme parteikassasse jõudmiseks.

Kui näiteks isegi valimisliidule laienevad erakonna rahastamise põhimõtted (ta peab tagama rahastamise läbipaistvuse ning võib saada tulu annetustest, liikmemaksudest ja ühingu varaga tehtud tehingutest), siis Riigikogus esindatud poliitiline MTÜ Demokraadid on sellest kõigest vaba.

Siinkohal teeksingi üleskutse sellised poliitilised moodustised võrdselt erakondade ja valimisliitudega juriidiliselt sisustada - siis saame selguse ja rahvas saab kindluse.

KESKMÕTE: Ettevõtete annetused erakondadele suurendaksid rahastamise läbipaistvust.

SIRET KOTKA, Keskerakonna volikogu aseesimees

Jaga |