EESTI MAARAHVA V KONGRESSI OTSUS PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA KOHTA

Eesti rahva ühismällu on aegade algusest peale kinnistunud veendumus, et meie oma töö toidab ja katab meid nii headel kui ka halbadel aegadel. Toitu on jätkunud kutsutud külalistele ja kutsumata võõrastele, seda on vabamüügile pandud ja sundmüügikohustuste katteks võetud. Leiba aga pole kunagi olnud raisata ja meile põlvest põlve pärandatud austus leiva vastu tähendab austust elu ees, aga ka tänuavaldust põllumehele.

Maarahva Kongress märgib, et praegusel Eesti valitsusel puuduvad selged põllumajanduspoliitilised eesmärgid. Põllumajandusmaast ligi kolmandiku kasutusest väljalangemise tõttu ei suudeta tagada kodumaiste põhitoiduainete - liha, kartuli ja rukki - tootmist oma rahva vajaduste täielikuks rahuldamiseks. Sisseveetavate põllumajandussaaduste osakaal on põhjendamatult suur. See ohustab elanike stabiilset varustamist toiduga; koos sellest tulenevate tagajärgedega rahva tervisele ning rahvuslikule ja riiklikule julgeolekule.

Valitsuse lühinägelik majandus- ja regionaalpoliitika on järsult viinud Eesti üheks kõige suurema tööpuuduse ja sügavama majanduslangusega riigiks. Üle kogu Eesti on kadunud tuhandeid töökohti. Valitsus pole rakendanud mingeid meetmed piimandussektori kui Eesti põllumajanduse ühe kõige konkurentsivõimelisema valdkonna ekspordipotentsiaali tõstmiseks.

Põllumehed ja maarahvas ei saa jääda lootma koalitsioonipoliitikute jätkuvatele tühjadele lubadustele. Eesti siseturu ühepoolse kaitseta jätmise tõttu imporditi Eestisse enne Euroopa Liiduga ühinemist kunstlikult madaldatud  hindadega ligi 28 miljardi krooni eest madalakvaliteedilist toidukaupa. Euroopa Liiduga ühinemisel nõustuti varasemast tootmismahust kaks korda väiksema piimakvoodiga ning tärklisetööstuse ärakaotamisega. Kuigi sõnades toetati talupidamist, taluseadus tühistati, mistõttu talupered jäeti sotsiaalse kaitseta.

Tänavuses riigieelarves vähendati põllumajandustootjatele makstavat siseriikliku lisamakset (top-up) ligi 250 miljoni krooni võrra. Käibemaksu ja aktsiiside tõstmise tõttu on elektrienergia ja kütused pidevalt kallinenud. Nii on Eesti põllumeeste kasutatava diislikütuse aktsiis kolm korda kõrgem Euroopa Liidus lubatud minimaalmäärast. Enamikus Euroopa Liidu  riikides on toiduainete käibemaks 0-10%, Eestis aga kaks korda kõrgem. Kõik see on kaasa toonud  toidukaupade järsu kallinemise, kahjustanud Eesti põllumeeste konkurentsivõimet ning seadnud ohtu tootmise järjepidevuse.

Maarahva Kongress on veendunud, et riigis mõistliku põllumajanduspoliitika elluviimise korral on Eesti põllumehed suutelised katma rahva toidulaua põhiliste toiduainetega täies mahus. Kongress toetab Euroopa Parlamendis 6. juulil 2010  heaks kiidetud raportit, mis näeb ette vajaduse jätkata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seniste põhimõtete elluviimist aastail 2014-2020, tagades kõigi põllumeeste õiglase ja võrdväärse kohtlemise.

Rahva täielikuks varustamiseks kodumaiste tervislike põhitoiduainetega, toiduhindade stabiilsuse tagamiseks ja uute töökohtade loomiseks

Maarahva Kongress nõuabValitsuselt ja Riigikogult:

1. Arutada maaelu ja põllumajanduse praegust olukorda ning tulevikku riiklikult tähtsa küsimusena kõige lähemal ajal.
2. Riigi põllumajanduspoliitika strateegiliseks eesmärgiks tuleb seada elanikkonna stabiilne ja täies mahus varustamine põhitoiduainetega kodumaise põllumajandustootmise arendamise ja tugevdamise kaudu.
3. Välja töötada ja ellu viia riiklike investeeringute programm ligikaudu 100 000 ha kasutusest välja langenud maade taaskasutusse võtmiseks lähiaastatel.
4. Välja töötada ja ellu rakendada meetmed taluperede sotsiaalse kaitse tagamiseks.
5. Põllumajandustootmise järjepidevuse, saaduste hea kvaliteedi ning põllumajandustootjate konkurentsivõime tagamiseks näha 2011. ja 2012. aasta riigieelarves ette Euroopa Liidu poolt lubatud siseriikliku lisamakse (top-up) täies mahus väljamaksmine
6. Vähendada toidukaupade käibemaks Euroopa Liidu keskmiseni (10%). Algatada  toidukaupade käibemaksu ühtlustamine Euroopa Liidus.
7. Vähendada põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiis Euroopa Liidu keskmisele tasemele.
8. Toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rahastamist EL-i eelarvest aastatel 2014-2020 senises mahus ning nõuda, et kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide põllumeestele tagataks õiglased ja võrdväärsed konkurentsitingimused.
9. Taotleda, et kogu Eesti oleks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootmise seisukohalt määratud vähemsoodsaks piirkonnaks.
10.  Lahendada põllumajandustootmise ja saakide kindlustamise probleemid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames ühistel alustel.

Maarahva Kongress on seisukohal, et koos Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi efektiivsemate turukorraldusmeetmete rakendamisega on vajalik ka põllumeeste ja tarbijate ühenduste senisest tugevam ühine avalik surve ausa hinnakujunduse ja ausa konkurentsi tagamiseks põllumajandussaaduste ja toidukaupadega kauplemisel.

Maarahva Kongress peab oluliseks rõhutada kodumaise põllumajandustootmise järjepidevuse säilitamise ja edasiarendamise vajalikkust tänapäeval üha ebastabiilsemaks muutuvas maailmas. Oma põllumaa harimine ja eestimaine toit on olnud eestlaste rahvusliku identiteedi ja kultuuri edasikestvuse üks alussambaid läbi aegade.

Eesti põllumees väärib kogu rahva tunnustust ja lugupidamist!

Hoidkem oma Eestimaad!

Paides, 8. oktoobril 2010

Jaga |