Mida võiksime teha valimiskultuuri heaks?

Herbert Vainu,      01. november 2006


Presidendivalimistel ilmnenud räigustendentside süvenemine eelseisvatel Riigikogu valimistel, mida 5. oktoobri Maalehes ennustas õiguskantsler Allar Jõks, tooks Eestis ilmselt kaasa riigi, erakondade ja ajakirjanduse autoriteedi edasise languse. Niisuguse arengu vältimise üle peaksime praegu kõik mõtlema ja omi ettepanekuid tegema.
Esitaksin siinkohal paar mõtet. Esiteks tuleks anda uuele presidendile mõneks kuuks aega atra seada, sest ta on viimasel ajal näidanud end arenemisvõimelise inimesena.
Mind ehmatas küll tema ametisseastumise eelne soovitus Soomele astuda NATO-sse, kuid nähtavasti oli tegemist Eestile lähedaste maade lähimineviku vähese tundmisega. Soome oli sotsialismileeri naaberriigiks, mis president Kekkoneni eestvedamisel (tema alustas oma poliitilist karjääri rahvusradikaalina, ent targa inimesena muutis uutes tingimustes oma vaateid) säilitas ka külma sõja kõige süngematel aastatel neutraliteedi ja manööverdas osavalt kahe vaenuliku leeri vahel. Pealegi on Soome läänepoolseks naabriks mõlemas maailmasõjas neutraalseks jääda suutnud rikas Rootsi, kes on nüüd küll astunud Euroopa Liitu, kuid mitte NATOsse. Soome teistsugune kurss oleks ilmselt mõeldav vaid siis, kui NATOsse vastuvõtmist taotleks ka Venemaa.
Presidendiametisse astumisel esines aga Ilves meeldivalt. Nähtavasti on ta noorema mehena algatusvõimeline Eesti sisepoliitilisi pingeid vähendama edukamaltki kui tema eelkäija. Selle kursi jätkamist ta ju oma kõnes lubas. Andkem talle aega mõni kuu näidata, kas on ta arenev või vigurdav inimene!
Teiseks oleks nähtavasti otstarbekas korraldada kõigi parteide ja poliitilisi sündmusi käsitlevate meediaväljaannete juhtide ümarlaud, kus lepitaks kokku, et poliitilises poleemikas kasutatakse ainult argumentatsiooni, aga mitte sõimu ning muid ebakorrektseid valijate mõjutamise vorme. Siinkohal oleks tark mitte võtta eeskuju USA meediast. Labasus pole teravmeelsus – oma kohati näilisele sarnasusele vaatamata on labasus sisuliselt teravmeelsuse vastand. Selles veendumiseks piisab kõigile eestimaalastele tuntud eri soost ja meie lähedal elanud humoristide Astrid Lindgreni ja Oskar Lutsu lugemisest.
Sellega näitaksime teistelegi demokraatlikele riikidele eeskuju, kuidas õppida käituma suuremeelselt (kui kasutada Ilvese ametisseastumiskõne väljendit).


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)