Valitsus ei õpi ei teiste ega ka enda vigadest

Aasta ja mõned kuud hiljem oleme jõudnud olukorda, kus Maksu- ja Tolliamet tahab paigaldada kümmekonnale seni veel katmata piiriületuskohale numbrituvastuskaamerad ning taotleb seadusemuudatust, mis lubaks teha Lätist toodud alkoholi ebaseadusliku edasimüügi paljastamiseks pimeoste. Maksu- ja Tolliameti statistika paljastab tõe, kuidas lühiajalised käigud Eestist Lätti on aasta varasemaga võrreldes enam kui kahekordistunud. Iga 14. piiriületus Iklas on sel suvel tehtud soodsa alkoholi ostmiseks.

Aktiivne tegevus Valka piiripunktis

Olukord pole parem ka Valgas. „Alko1000“ poolt rendile võetud endises Valka piiripunktis võib näha aktiivset tegevust. Kaubik pargitakse, neli meest väljub sellest kiirel sammul poodi. Vilunud liigutusega haaratakse vajalik kaup lubatud koguses ning suundutakse kassasse. Kaup autosse, uksed kinni, ning auto sõidab tuldud teed tagasi. Kõik see kokku võtab 20 minutit. Vanemate kaubikute hulka eksib mõnikord ära ka lausa Soome numbrimärgiga turismibuss. Nn „vessa pysäytys“ on ajaliselt oluliselt pikem, sest vaene Soome turist ei suuda esimesel hetkel kohe otsustada, mida võtta ja mida jätta. Lihtsalt kõik tundub nii uskumatult soodne.

Selle kõige taustal tuleb aga rahandusminister rahuliku südamega Riigikogu ette ning räägib, kuidas Eesti alkoholi aktsiisimäärad on olnud Läti määradest kõrgemad juba Euroopa Liiduga liitumisel. Kange alkoholi puhul on aktsiisi vahe kasvanud 18%-lt 55%-le. Sellise aktsiisivahe puhul ei maksa imestada, et kogu Lõuna-Eesti ostab oma alkoholi Lätist.

Aastaid on valitsus rõõmsalt vaadanud, kuidas Tallinna sadama ümbruses käib vilgas alkoholiturism ja põhjanaabrite ostudelt laekub aktsiisiraha kenasti meie riigieelarvesse. Ometi ei ole sellest õpitud, et aktsiisipoliitika peab naabritega ühte jalga käima. Tark pidi õppima teiste vigadest ja rumal enda omadest. Paraku tundub, et ka oma vigade tunnistamine käib tänasele valitsusele üle jõu.

Kütuseaktsiisi puhul on olukord veelgi hullem

Kui alkoholi- ja tubakaaktsiisi osas ei lähe järgmisel aastal vähemalt olukord halvemaks, kuna Läti tõstab samuti aktsiisimäärasid, siis kütuseaktsiisi puhul on olukord hullem. Juba praegu on Eestis diislikütuse aktsiisimäär 31,3% kõrgem kui Lätis. See aga ei takista meie valitsusel järgmisel aastal kütuseaktsiisi taas 10% tõstmast. Samal ajal teame väga hästi, et Läti valitsus kütuseaktsiisi ei tõsta.

Kütuseaktsiisi tõus mõjutab just transpordiettevõtete käitumist, kuna neil on võimalik logistika planeerimisel valida, millises riigis nad tankimisi teostavad. Raske on transpordiettevõtjatele ette heita, et nad Eestis ei tangi ja eelistavad riike, kus aktsiis on madalam ning hind odavam. Selletõttu võib Valgas näha suletud Olerexi tanklat, mis oli ehitatud just raskeveokite teenindamiseks.

Samuti suurendab diislikütuse kõrge aktsiis võimalikke maksupettusi. Juba praegu on liikvel segukütus diislikütusest ja raskest kütteõlist, mida maksustatakse kui rasket kütteõli, kuid mida saab kasutada diislikütusena. Pettusel on jumet, kuna raske kütteõli ja diislikütuse aktsiisi vahe on pea kaheksakordne.

Lisaks on Maksu- ja Tolliameti töökohustuste hulka taas lisandunud „kütusemuulade“ jahtimine, kes tangivad Lätis kütusepaagi täis, sõidavad seejärel Eestisse, kus pumbatakse sama kütus firma teistesse autodesse, ning kuigi tegemist on sisuliselt kütuseimpordiga, jäetakse aktsiisivahe Eesti riigile tasumata. Pärast järgmise aasta kütuse aktsiisimäära tõstmist aga suureneb motivatsioon sellise skeemi kasutamiseks veelgi.

Valitsuse rakendatav aktsiisipoliitika on selgelt kahjulik meie majandusele ning toidab vaid naaberriikide eelarvet. Kaudsete maksudega mängimise asemel tuleks valitsusel tunnistada, et on aeg vabaneda maksudogmadest ning teha Eestis ära terviklik maksureform.

TARMO TAMM,

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Keskerakond

[fotoallkiri]   ÄRI ÕITSEB: „Alko1000“ poolt rendile võetud endises Valka piiripunktis võib näha aktiivset tegevust. Kaubik pargitakse, mehed väljuvad sellest ja lähevad kiirel sammul poodi. Vilunud liigutusega haaratakse vajalik kaup lubatud koguses ning suundutakse kassasse. Kaup autosse, uksed kinni, ning auto sõidab tuldud teed tagasi.

Jaga |