Tubli, Edgar! Lepe on toekas samm euroopalikkuse suunas

RAMON LOIK,      20. aprill 2005


Igale erakonnale on programm ja valimislubadused tema pühakirjaks. Iga valijatest lugupidava erakonna liidri kohustus on juhtida programm ja lubadused täitmisele, see tähendab juhtida erakond ühiskondlikele positsioonidele, millelt see võimalikuks osutuks. Oma valijate huvide eest seismine võib olla tõhus ka jõulisest opositsioonist, kuid tunduvalt kiirem ja otsustavam valitsusvastutust kandes. Mugavat äraolemist poliitikas ei ole ega tule ja Keskerakond teab seda suurepäraselt.
Euroopaliku astmelise tulumaksu aeg veel tuleb. Selle ideega oleme nähtavasti ikka veel ajast pika sammu ees, kuid pensionipõlve pidajate eluaastad kahjuks ei pikene ja igal aastal langeb põhikoolist välja ligikaudu kümme tuhat last!?
Mul on noore poliitikuna hea meel, et need väärtused ja prioriteedid, mille pärast üle viie aasta tagasi ülepea Keskerakonda sai astutud, on meil võimu teostamise juurde asudes paigas. Edgar Savisaarel on õigus, et nüüd tuleb teha tööd kõvemini kui kunagi varem – meie valijate ootused on kõrged ja meie võimalused neid ellu viia reaalsemad kui lähiminevikus iialgi varem.
Iga meie minister peab teadma, et tema tegude või tegematajätmiste pärast tunnustatakse või nuheldakse kogu erakonda veel pikki aastaid tagantjärele.

Aegade kõige sotsiaalsem koalitsioonilepe
Keskerakonna viimased kuud on olnud tõepoolest edukad ja ebaõiglane oleks selle eest erakonna liidri suurt panust tunnustamata jätta. Südikas väljatulek pealinna "kardinatagustest rapiiritorgetest", kehtestav käitumine Riigikogu juhatuse valimistel ja edukad koalitsiooniläbirääkimised on tõstnud Keskerakonna teovõimesse uskujate toetuse jällegi õigusega meile kuuluvale tasemele – viiendikuni valijaskonnast.
Miks ütlen "õigusega meile kuuluvale"? Eesti sotsiaalse olukorra uuringuid ja rahva enamiku ootusi ning Keskerakonna programmilisi seisukohti kõrvutades joonistub selgelt välja, et meie suhtes pooldavalt meelestatuid võiks olla ligikaudu kolmandik elanikkonnast.
Vaatamata sellele nendest kõik meid loomulikult ei vali, mingi osa ei tule üldse valima ja mingi osa lähtub valimisotsustuste tegemisel muudest teguritest kui programmidesse või valimisplatvormidesse kirjapandu. Üle jääbki nii-ütelda kindel viiendik, kes määratlevad tegelikult erakonna teo ja näo, nüüd ka valitsuse oma.
Rahvaerakonnana ei arvuta Keskerakond aga kindlasti mitte salamisi ainult enda valijate hääli kokku, vaid tegutseb märksa laiemal platvormil. Üldise küünilise pragmatismi tingimustes on meis säilinud õnneks veel väga palju üldisele hüvele suunatud idealismi.
Kui meid süüdistati Tallinnas pensionäridele 500-kroonise lisatoetuse maksma hakkamise eest populismis, siis jäeti vargsi mainimata, et toetust said ka "süüdistajate" vanemad ja vanavanemad, kellest paljud kaugeltki selle pärast veel Keskerakonda valima ei tõtta.
Pealinna vahepealne uus koalitsioon ei kavatsenud mitte sugugi meie sotsiaalalgatustele kriipsu peale tõmmata. Sama on pensionitõusu, perepoliitiliste meetmete ja tasuta koolitoiduga. Need on üldühiskondlikud lahendamist vajavad probleemid ja võimalikele tänitajatele juba ette: populism on laiade hulkade verbaalne meelehea, mida reaalselt teha ei suudeta ehk katteta lubadused, mitte ühiskonna abivajajatele toetuse andmine.
Reaalne raha ei ole populism ja reaalset raha tuleb uue koalitsioonilepingu järgi sotsiaalvaldkonnale juurde mitu miljardit krooni. Kui kõik lubatu teoks saab, siis oleme astunud suure ja toeka sammu euroopaliku ühiskonnakorralduse suunas. „Üüratu eelarveauguga" hirmutajaid võiks lohutada teadmine, et enamus eraldatavatest summadest tuleb kohe tagasi esmatarbekäibesse.
Muret võiks tunda pigem nende miljardite pärast, mis igal aastal allhankemajanduse tõttu Eestist jõgedena välja voolavad. Kõrge tootlikkusega teadmistepõhine majandus saab tugineda aga ainult kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele. Uue koalitsioonileppe suund kutsehariduse toetamisele ja sisulisele kaasajastamisele ning teadus- ja innovatsioonitegevusele suuremate vahendite eraldamine on majanduse efektiivsemaks muutmise eesmärgil möödapääsmatu. Samuti toetab see täiel määral Lissaboni eesmärkide saavutamist.

Sisuline samm Euroopa Liitu
Võimuleppega allkirjad saanud tulumaksuvabastus maksuvaba miinimumi ulatuses alates teisest lapsest, sünnitoetuste suurendamine 5000 kroonini ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 2000 kroonini alates 1. jaanuarist 2006. a; samuti vanemahüvitise maksmise perioodi pikendamine kolme kuu võrra, keskmise täisvanaduspensioni tõus 3000 kroonini kuus 1. aprillist 2006. a; üksikisiku brutotulult kohalikele omavalitsustele eraldatava määra suurendamine 11,8 protsendini 1. jaanuarist 2006. a ja munitsipaalelamuehituse jõulise toetamise jätkamine ning sundüürnike probleemi lahendamine läbi KredExile eraldatavate vahendite; Eesti Arengufondi loomine teadmistepõhise majanduse toetamiseks, põhikooli ja gümnaasiumi uue riikliku õppekava üldosa loomine ja nii edasi, on võetud kohustused, mille elluviimise üle võib Eesti elanike enamus vaid siirast rõõmu tunda.
Kui uut võimulepet kritiseerida, siis vahest ehk ainult aspektist, et puudu on mõned tugevad ja realistlikud kokkulepped aktiivse tööturupoliitika meetmete koha pealt. Nii Euroopa vanades kui ka uutes liikmesriikides läbiviidud küsitluste järgi on just tööhõive olukord see, mis kõigile pidevalt tõsist peavalu valmistab. Koalitsioonilepet kogumis hinnates peaksid aga ette võetavad abinõud ka meie üldist tööhõive olukorda parandama.

Täna tahaksin erakonda ja erakonna liidrit tõsiselt kiita. Enamik meie tegemistest möödub ju pidevalt halastamatu kriitika saatel. Kui midagi on tõepoolest hästi tehtud, siis tuleb tegijaid ka avalikult tunnustada. Koalitsioonileppest õhkub euroopalikke arusaamu, mida oleme viimastel aastatel rohkesti taga igatsenud. Nüüd on aeg küps, et sõnast saaks tegu.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)