„Lõuad pidada ja edasi teenida!"

Viimati nähtud saate [7. septembril, teema: Kas riik toetab välismissioonidel käivaid sõdureid ja nende peresid piisavalt? - Toim.] järelkajad pakuvad pikaks ajaks väga kahepidiseid arvamusi. Kui saade lõppes, helistas üks vana tuttav, kes tahtis teada, missuguse mulje saade jättis. Kurva, ütlesin. Kõne all oli ju kahe noore sõjamehe kurb saatus.

Saates ühed leidsid, et pole õige saata välismissioonile aastase kaitseväeteenistuse läbiteinud 20-aastasi (kasiinossegi lubatakse alles 21-aastaselt). Teiste meelest pole mõtet saata sõjatandrile ka pensionieelikuid, kel suurem osa elust juba seljataga. Sest kui oled valinud sõjamehe elukutse, pead ikka olema mõelnud valikule: kas teenid pensionini ja lähed manalasse vanadussurnuna või tapab sind vastase kuul?

(Vahemärkuseks üks minevikumeenutus. Väike poiss läheb relvaärisse ja nõuab: „Onu, müü mulle püstol!" Müüja: „Poja, sa oled nii noor, mis sa püstoliga teed?" - „Ilus on sulla, kui oled veel nool!")

Tuttav, kes helistas, teadis, et tema sugulane, kes NSVL-i armees teenis, saadeti Afganistani sõdima pärast kahe ja poole kuist eriväljaõpet ning tal õnnestus eluga tagasi tulla.

Üldse tasub välismissioonide üleskiitjail meeles pidada, et sõda ei ole mingi paraad, kus enne tehakse peaproov ja siis minnakse rahva ette. Pole nii, et enne teeme mängult ja alles siis hakkame päriselt sõdima. Seepärast olen üsna kindel, et ainus, kelle juttu Afganistani kohta üldse võib uskuda, on ise selles möllus olnud mees - erubrigaadikindral Urmas Roosimägi.

Telesaates võis tõsiselt võtta erariides daami [endine naiskodukaitsjate juht Dagmar Matiisen - Toim.] ja Afganistanis jala kaotanud sõjamehe [kaitseväelane Andrei Vesterinen - Toim.] juttu. Ohvitserimundris daamilt [psühholoog Marge Sillaste - Toim.] aga kuulsime, et välismissiooni tagajärjel hingekriisi sattunud Eesti kaitseväe palgalised sõjaväelased ei julgegi tulla psühholoogi või nõustaja juurde abi saama. Sest kardavad, et tunnistatakse nõrganärvilisteks ega saa enam välismissioonile minna raha teenima. (Viimati surma saanud 20-aastane olevat läinud missioonile autoraha pärast.)

Seepärast ütlesingi pärast saadet helistanud tuttavale: „Mis me jahume ja raha raiskame - siin ju kehtib Švejki tarkus: „Lõuad pidada ja edasi teenida!"."

ARTUR KOTKAS

Jaga |