Riigikontroll teeb enda jaoks asja lihtsaks

Oma kirjas riigikontrolör Mihkel Oviirile kirjutasin, et Eesti loomeliitude ühispleenumist 1. ja 2. aprillil 1988. aastal möödub tänavu 25 aastat. Ühispleenum oli ajalooline sündmus taasiseseisvumise eelloos. Loomeinimeste poolt öeldi seal välja aastakümneid allasurutud olnud soovid, seisukohad ja nõudmised. Ja need julgustasid ja hingestasid kogu rahvast. Küllap enamus tolle aja unistustest ja lootustest on tänaseks täitunud.

Märksin oma kirjas, et veelgi teravamalt kui tollal, kerkivad täna esile Lennart Meri poolt 25 aastat tagasi ettekandes „Kas eestlastel on lootusi?" välja öeldud murelikud seisukohad demograafilise olukorra kohta:

* Eesti rahva hetkeseis on kriitiline, aga mitte pöördumatu - eeldusel, et valitsus seda küsimust prioriteetseks peab.

* Meie esimeseks kohuseks on rahva vabastamine väljasuremise bioloogilisest ja sotsiaalsest hirmust.

* Valitsus, partei ega ametiühingud oma 1987. aasta ühismääruses ei söandanud sõnastada eestlaste kui rahvuse väljasuremise ohtu. Diagnoosi puudumisel on tarbetu otsida ühismäärusest vähegi tõhusaid vastuabinõusid.

* Kui tahame tagada rahva püsimise ja positiivse taastootmise, peame kogu oma seadusandlikkuse ja piiratud rahalised vahendid koondama valupunkti. Meie valupunktiks on noor eesti perekond.

* Eesti ei ole väike... Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras, ja paremat meil ei ole.

Jätkasin oma kirjas nii: oli aasta 1988 ja Lennart Meri paremad päeva olid veel ees. Ent juba siis andis ta testamendi tähendusega sõnumi nii tollasele kui järgmistele põlvkondadele.

Ja kui tänane rahvastikustatistika peegeldab depopulatsiooni ja selle süvenemist, siis tulevad Lennarti Meri hoiatused tõsta käsu staatusesse. Seda enam, et rahvaarvuks kirjutati tollal 1,56 miljonit, täna vaid 1,28 miljonit.

1989. a. ja 2011. a. rahvaloenduse võrdlusandmed näitavad eestlaste arvu kahanemist 61 tuhande võrra ning miljonirahvast on alles vaid 902 tuhat. Selle piiratud hulga taastepotentsiaali vähenemist kinnitab tõusnud eluiga. Kas tähelepanu noorele perekonnale, millest rääkis Lennart Meri 1988. aastal, on maa ja kodude tühjenemise ajal ülimuslikus proportsioonis materiaalse ja propagandistliku panusega meelelahutusele, mitteabielulisele kooselule, kurjategijatele, vangidele, vähemustele, heidikutele ja suurehitustele!?

Pöördusin riigikontrolöri kui põhiseadusliku institutsiooni kauaaegse juhi poole, kes on tajunud depopulatsiooni ohtu ja ulatust. Oma aruandes Riigikogule 18. oktoobril 2011 ütles Oviir:

„Austatud Riigikogu liikmed. Kiites heaks võlakriisi päästepaketi, olete andnud nõusoleku panustada suuri summasid euro püsimajäämiseks. Palun, olge innukad ka Eesti rahva ja riigi püsimajäämise kindlustamisel! ... See on teie põhiseaduslik kohustus."

Olen eelmise riigikontrolöriga ühte meelt! Vajame Riigikogu seisukohta rahvastikukriisi suhtes jmt. Lisasin kirjale ka mõne dokumendi ja ettekande, eeldades, et Riigikontroll neisse süveneb.

* * *

Kahe ja poole nädala pärast saabus mulle vastus:

„Lugupeetud Jaak Uibu, Riigikontroll on Teie kirja kätte saanud ja teadmiseks võtnud. Ühtlasi on see lisatud seirematerjalide hulka. Parimate soovidega Toomas Mattson, Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja."

* * *

Vastuse lühidus hämmastas mind. Ja vastused muutuvad üha lühemaks. Niisiis pole juhus. Saadad riigikontrolörile, aga mõne aja pärast vastab Toomas Mattson. Ja ikka stiilis „võetud teadmiseks". Ta ei tunnista mingit asjaajamise korda. Ja seda teeb ta ligi sajapealise ametkonna volitusel, kellele põhiseadus usaldab kontrolli teiste ametkondade üle! Kõige huvitavam on, et ka õiguskantsleri mitmekordsel usutlemisel jääb Riigikontrollil õigust ülegi - „teile on ju vastatud"!

Meie seadusandjad on jätnud seadusandlusesse augu, mille ametiisikud a la Toomas Mattson on mugavusest suuremaks närinud ja kõlvatult ära kasutavad - märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus määratleb küll tähtaja, aga ei määratle sisulise vastamise nõuet. Ei reageerita ei manalamees Lennart Meri hoiatustele ega ka ametist lahkuva Mihkel Oviiri nõudmistele rahvuse püsimajäämisel. Ja tänane president otsib vastuseid Jääkeldrist.

Asjatu lootus, kui Riigikogu ei likvideeri seadusandluse tegematajätmist.

Kustuvas lootuses

JAAK UIBU

Toompea Haridusseminar

Jaga |