Radikaalne Margus Lepa saneeriks Eesti riigi

Millisena näete Eesti meediamaastikku, mida sellest arvate?

Maastikulaadset ma siin küll ei näe, kaunikesti soine värk ja soogaasi imbub välja nii pisikeste mullikestena kui suurte purtsatustena. See on see peavool. Rumal, propagandistlik, tsenseeritud ja igav.

Arvan, et isegi kui katk möllaks, oleks meedias suur arutlemine, kes peaks tagasi astuma, kes peaks edasi minema ja kust majanduskasvuks raha laenata. Ja sinna kõrvale muidugi „näosaade über alles“ ja mõne staarikese kintsupaljastus.

Suvel kuulasin riigiraadiot, seegi oli nagu logopeedide aastaaruanne madala IQ-ga õpilaste erikoolis. See märkus võib mõnele solvav tunduda, aga niisugune käibefraaside korrutamine ja „investeerimine taristusse panustamisesse laiapõhjalise kodanikekaasamise edendamiseks“ ajab ikka tigedaks küll. Kallutatud uudised, pisikeste ja suuremate kõnedefektidega asenduslugejad… Raske juhtum.

Otse küsimusele vastates: ma ei näe meediamaastikku, näen vaid üksikuid säravamaid välgatusi, mida hoolega alla surutakse. Näiteks Telegram internetis, nemad olid ja on tublid. Nii tublid, kui suudavad, sest neil on eesmärk, mitte „palgasooviväljakutse“. Ja see tee on raske.

Meediasoo kõige jälgim külg on aga see, et liiga paljud inimesed enam ei mõtle, vaid usuvad: tekkinud on „anonüümsete meediausklike“ liikumine. Ja usu vastu mõistusega ei saa. Eesti Vabariigis tuleb keelustada tualettpaberi müük ja riiki sissetoomine.

Millele soovitate meediatarbimisel tähelepanu pöörata?

Enamalt jaolt sellele, millest lausa karjuvalt vaikitakse. Tuleb näha meediamullide taha, mitte pimesi uskuda, vaid mõelda, kellele on selline „uudis“ kasulik. Tuleb võrrelda ja mõelda, et kui kirjutatakse: „Tänu riigi rahaeraldistele said pooled meie haiglad alustada remonti ning katkestasid patsientide vastuvõtu“, kas siis lause ei jätku äkki sõnadega, et „ülejäänud kaks kukkusid lihtsalt kokku“. Kellele ei meeldinud siin sõna haigla, asendage see kooli või hullumajaga, tegemist ju pelgalt kujundiga.

Jaga |