Kapiostmine Pärnus

Sõitsime 15. juuli hommikul Pärnusse. Peatuse tegime Reldori keskuses. Käisime läbi ligemale kümme mööblikauplust. Igas poes sai veidi ka juttu aetud ostjaid ootavate müüjatega. Jäi mulje, et müüjatel on igav, sest ostjaid peaaegu polegi. Kapi ostsime lõpuks AS Šeikeri kauplusest. Poolas toodetud kolme uksega kapp, mark KIM-Szafa -3/4, maksis 3600 krooni.

Selle päeva poodlemine oli vist minu viimase 10 aasta omadest üks suuremaid. Tavaliselt ma mööda poode ei hulgu, see põhjustab mulle tõsist vaimset stressi.  Astun esimesse ettejäävasse poodi ja ostan vajaliku väikese asja ära.

Selle poodlemise käigus aga tekkis palju klaarimist vajavaid mõtteid ja küsimusi.

Mind on kogu aja häirinud kaubamajade ja tanklate rohkus. Iga kord, kui kuulen uue suure kaupluse või tankla avamisest, läheb minu meel väga kurvaks. Neid uusi kauplusi pole vaja mitte inimeste heaoluks, vaid lollitamiseks ja nöörimiseks! Kõik juurderajatavad mittevajalikud kauplused ainult kurnavad inimkonda.

Nüüd selle kapiostmisega sai minu tõekspidamine järjekordse tõsise kinnituse. Kui olime läbi käinud ligemale kümme mööblikauplust, jõudsin järeldusele, et Pärnus võiks neid mööblipoode olla poole vähem. Ka siis leiaks iga kodanik talle vajaliku eseme ilma suurema otsimiseta ja arvatavasti isegi märgatavalt odavamalt.

Teeme lihtsa arvutuse. Kui kaupluste pind väheneb poole võrra, siis vähenevad ka üüri-, rendi- ja muud kaupluse ülalpidamiskulud poole võrra. Samamoodi vähenevad ka tööjõukulud. Pooled praegu ooteseisundis müüjad saaks koondada. Ülejäänud müüjate palka suurendaks 25% võrra. Seega palgakulude kokkuhoid oleks 25%.

Kaupluseruumide ülalpidamise kulude arvelt saaks 50% kokkuhoidu ja tööjõukuludelt 25%. Selle summa võrra peaks kaupade jaehind odavnema. Need eeltoodud mittevajalikud kulud on senini hüvitanud ostja.

Julgen ka väita, et kui meie linnades tanklate arvu poole võrra vähendada, siis kütuse kättesaamise võimalused sellega ei halvene. Loota on aga, et jaehind võiks alaneda.

Kaupluste arvu ebamõistlikku suurendamist püütakse õigustada sellega, et siis tekib kaupmeeste vahel konkurents, mis toob kaasa madalamad jaehinnad. Selline jutt on rahva täielik lollitamine. Globaalse rahavõimu tehtav ajupesu on saavutanud oma eesmärgi. Paljud inimesed võtavad pakutud reklaami omaks.

Kui avatakse mingi uus ja rahvale mittevajalik kaubanduskeskus, siis rõhutatakse seda, mitu uut töökohta juurde luuakse. Kahjuks ei räägita sellest, mitu senist töökohta uue kaubamaja avamise puhul likvideeritakse. Arvatavasti on likvideeritavaid töökohti rohkem kui uusi loodavaid töökohti.

Miks meedia selliselt meie rahvast lollitab?

MANIVALD MÜÜRIPEAL, 79-aastane pensionär Pärnumaalt Varblast

Jaga |