Kolm kirja heale tsaarile

Esimene kiri: 23. aprillil 2001 kirjutasid 26 sotsiaalteadlast valitseva kolmikliidu (Isamaa, Reform, Mõõdukad) ja karjääri lõpetava Meri presidentuuri ängistavas õhkkonnas avaliku pöördumise „Kaks Eestit", millest kiiresti sai rohkesti tsiteeritav lendväljend kogu rahva suus. "Eesti ühiskond on jõudnud poliitilisse, sotsiaalsesse ja eetilisse kriisi. Võim on rahvast võõrandunud juba sellisel määral, et rääkida tuleb kahest erinevast Eestist," seisab pöördumises, mis ilmus täna 11 ja pool aastat tagasi.

Teadlased märkisid, et kaks kolmandikku lastest kasvab vaesuses, inimestel puudub elementaarne turvalisus, noored lahkuvad mujale. "Poliitika enesekesksus ja ebaeetilisus on muutunud igapäevaseks ja iseenesestmõistetavaks, hägustunud on vastutuse mõiste," öeldi juba toona. Teadlased selgitasid, et riigi kahestumist näitavad avaliku arvamuse uuringud, kus enam kui pooled inimestest on vastu Eesti tulevikusuundumustele ehk euroliiduga liitumisele ja kolmandik rahvast on selle suhtes ükskõikne. "Järeldus on, et Eesti riigi kesksed institutsioonid ei täida oma funktsiooni. Riigijuhtide elitaarne ja minakeskne käitumine on kujundanud olukorra, kus rahvas ei suuda oma riiki enam tõsiselt võtta," teatavad 26 sotsiaalteadlast. Eesti peaministri laskeharjutused ning sellele järgnenu on kirja sõnul drastiline näide tegudest, millele võimueliit ei ole suutnud anda demokraatlikus riigis ainumõeldavat hinnangut.

Teine kiri: 23. aprillil 2007. aastal kirjutasid kolme ülikooli (TÜ, TTÜ ja TLÜ) 12 professorit avaliku kirja kaitseministrile, milles juhtisid tähelepanu Pronkssõduri teisaldamise riskidele ning pakuti koostööd riskide maandamisel.

Kirjas seisab, et "esimene risk on seotud Eesti strateegiliste huvidega. Oleme seisukohal, et mälestusmärgi teisaldamine võib küll leevendada 9. maiga seotud päevaprobleeme, kuid on tõsine riskifaktor Eesti pikaajaliste huvide seisukohalt. Eesti pikaajalised huvid on sisemine stabiilsus ja rahvusvaheline tõsiseltvõetavus. Pronkssõduri teisaldamine kahjustab mõlemat. Juba täna on mälestusmärgist saanud väga oluline Eesti mainet kujundav teema maailma meediakanalites, paraku valdavalt iroonilises võtmes. Eestile on kleebitud natsiriigi silt, meie tõsiseltvõetavus on saanud tagasilöögi."

Kolmas kiri on nimetatud hartaks ja see ilmus 14. novembril nii Postimehes kui ka Eesti Päevalehes. Viimasel nädalal on sellest rääkinud kõik meediakanalid. Jällegi on tegemist „kirjaga heale tsaarile" ja oodatakse, et seni rahva arvamust mitte millekski pidanud paremvalitsus hakkaks heast peast võimu jagama mingite ullikeste-allakirjutanutega, või veel enam, loobuks võimust hoopis. „Rahva isa" ehk Kadriorg Ilvese isikus noomib valitsuse vaenajaid omaltpoolt. Ime veel, et kadalippu ei korraldata ja külmale maale ei saadeta - Mahtra meeste ja 1905. aasta mõisapõletajatega seda ju tehti.

Kesknädala meelest on kokkuvõttes imelik, et parlamentaarset vabariiki, mille nimel esiisad lahingutes langesid ja Rahvarindes rühiti, pole ühtäkki kellelegi tarvis.

P.S. Kõiki kolme kirja koos kõigi allakirjutanutega võib meenutuseks lugeda KN 21. novembri veebis.

Jaga |