Sel aastal on sundmüüki pandud 700 kodu

Seda, kui suured on need arvud, võrreldes viimase viie aastaga, pangad kas ei avaldanud või väitsid, et arv pole oluliselt suurenenud. SEB tõdes siiski, et viimasel ajal on sundmüüke olnud rohkem.

Üle 500 kommentaari pälvinud loo lugejad postitasid palju väga mõistlikke teavitusi - näiteks seda, et kuna aastatel 2009-2011 oli sügav majanduskriis ja kinnisvaraturg välja surnud, siis ei saanud pangad vara müüa, sest polnud ostjaid. Nüüd, kui väidetavalt on üritatud kinnisvaraturgu elavdada ja selle turu tuntud eestkõnelejad püüavad oma esinemistes sisalduvate sõnumitega hindu taas üles ajada, teiseneb ka pankade müügistrateegia - muututakse agressiivsemaks.

2009. aasta 3. jaanuari Eesti Päevalehes lubas aga peaminister Ansip, et pangad ei hakka inimestelt kodusid ära võtma.

Et peresse, kes on võtnud kodu rajamiseks pangalaenu, kuuluvad üldjuhul ka lapsed, tõstetakse nende viimase aja 700 sundmüügijuhtumiga kodust välja kokku ligi 3000 inimest.

Samal ajal sõimleb Reformist, IRL-ist ja SDE-st koosnev Tallinna linnavolikogu opositsioon sellepärast, et Tallinn täidab seadust ja lubab otsustuskorras odavamalt välja osta need üürikorterid, kus elavad sees üürnikud, kellele nendesamade erakondade võimuloleku ajal kodu erastamist ei võimaldatud.

Missugune aga on kogu Eesti riigi eluasemestrateegia üleüldse? Kuidas on 14 aastat järjest võimul püsinud Reformierakond näinud ette seda, et noor põlvkond saaks kodu rajada Eestis, aga mitte Skandinaavias, Ameerikas või Austraalias? Ega peale suure Savisaare-vastase kisa munitsipaalkorterite ehitamise ja sundüürnike toetamise pärast midagi muud ei meenugi.

Kn

Jaga |