Kesknädal ei ole üle võetud!

Sooviksin mõned asjad lühidalt lahti rääkida. Esiteks, olen Urmi Reindele tänulik kaheksa ja poole koosoldud tööaasta eest. Nii pisikeses toimetuses kui Kesknädal on üksteise mõistmine lennult ja sujuv koostöö väga tähtis. Koos keeletoimetaja Tiit Maksimiga moodustasime pidevalt koos töötades ja ühiskonna valupunkte arutades kolmekesi justkui omamoodi pere. Seega kestab eelmiste peatoimetajate Heimar Lengi, Allan Alaküla ja Urmi Reinde vaimsus Kesknädalas edasi.

Kinnitan, et Kesknädala suunitlus ei muutu. Kesknädal pole simsonlaste poolt üle võetud, nagu osa inimesi üritab väita. Kesknädal seisab eelkõige oma lugejate huvide eest ja temast ei saa vaid Riigikogu Keskfraktsiooni pressiteadete edastajat nagu mõned kardavad.

Kesknädal ei muutu parempoolsete ripatsiks. Kui keegi mingil põhjusel peaks kunagi seda lehte selliseks tahtma muuta ja mind vastavalt survestama, siis mina sellesse toimetusse enam ei kuulu! Samas ei ole ma seni täheldanud, et Kadri Simson, Jüri Ratas või Mailis Reps ripsutaks tiiba parempoolsusega. Nad on minu hinnangul kaitsnud Keskerakonna programmilisi seisukohti sama hästi kui partei esimees. Jah, neil on Edgar Savisaare ja tema toetajatega tõsiseid erimeelsusi, kuid Keskerakonna programmi ja põhimõtteid nad pole reetnud.

Mitmed Edgar Savisaare veendunud toetajad, näiteks sundüürnik Rein Mark, karikaturist Hugo Hiibus jt kinnitasid mulle juba möödunud reedel, et jäävad Kesknädala toetajateks ka edaspidi, sest usuvad minu sõltumatusesse. Ka edaspidi on Kesknädalas õigus arvamust avaldada kõigil Keskerakonna liikmetel ja peavoolumeedia poolt alla surutuil. Selle printsiibita poleks Kesknädala ilmumisel mingit mõtet. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kui ideede genereerija on jätkuvalt austatud ja oodatud meie lehes arvamust avaldama.

Ainus, mida palun kõigilt: ärme tee üksteisele haiget! Rohkem kriitikat valitsuse ja vähem kriitikat üksteise suhtes! Oma mõtetega ja väljaöeldud sõnadega loomegi selle reaalsuse, milles parajasti elame. See on meie endi teha.

Lühidalt ka endast. Olen abielus ja kasvatan poega. Sündisin ja üles kasvasin Raplas. Õppisin 1990. aastate lõpul mõnda aega Tartu Ülikoolis ajakirjandust (vabakuulajana), kuid õpingud jäid pooleli. Olen töötanud Rapla maakonnalehes Nädaline (tänane Raplamaa Sõnumid). Elasin mitmeid aastaid Inglismaal, töötades sotsiaalvaldkonnas – aidates puuetega inimestel oma igapäevaeluga toime tulla. Pärast Eestisse naasmist otsisin mõnda aega oma kohta Eesti päikese all ja tulin 2008. aasta jaanuaris Kesknädalasse tööle.

Kesknädala õhkkond osutus mulle sobivaks. Inimlik ja hooliv; mitte pinnapealne, vaid sügavutiminev; empaatiline, vaimsust, aga mitte edukultust kummardav – just sellist suhtumist ma kodumaale tagasi tulles olin igatsenud ning selle Kesknädalast ja Keskerakonnast leidsin. Vaatamata praegustele sisevaidlustele erakonnakaaslaste vahel on need omadused Keskerakonnas siiani kõik ilusti olemas.

Kesknädal tegutseb senises rütmis julgelt edasi.

KESKMÕTE: Ka edaspidi on Kesknädalas õigus arvamust avaldada kõigil Keskerakonna liikmetel ja peavoolumeedia poolt alla surutuil. Selle printsiibita poleks Kesknädala ilmumisel mingit mõtet.

INDREK VEISERIK,

Kesknädala peatoimetaja kohusetäitja

Jaga |