Algkoolilapsed saavad tasuta lõuna

TOOMAS VAREK,      26. juuni 2002




Lisaeelarvesse hääletati sisse 65 miljonit krooni, mis läheb 1-4 klassi õpilastele lõunarahaks. Seega suureneb riigipoolne toetus algklasside õpilastele kaks korda, mis omakorda lubab perekonna eelarves see raha kokku hoida

5. juunil võttis Riigikogu 58 poolthäälega ning mõõdukate-isamaaliitlaste (MõIsa) 25 vastuhäälega vastu 410 miljoni kroonise lisaeelarve. Saab vaid nõustuda lisaeelarve menetlusel Elmar Truu poolt väljaöelduga, et 2002.a lisaeelarvet oli palju mõnusam menetleda kui Mart Laari valitsuse esimest menetletud 1999.a negatiivset eelarvet.

Keskerakond seisab laste eest

Lisaeelarvesse on sisse kirjutatud Keskerakonna ühe olulise prioriteedi rahastamine - kõigi Eesti algkoolilaste tasuta koolilõuna finantseerimiseks on 65 miljonit krooni. Algklasside õpilaste tasuta koolilõuna kinnimaksmiseks on Keskerakond parlamendi opositsiooniparteina pidevalt esitanud rahataotlusi, kuid neid pole arvestatud. Sisuliselt tähendab praegune rahaeraldus algkoolilastele riigipoolse toetuse suurendamist üle kahe korra.
30. mail valitsuse ja omavalitsuste eelarveläbirääkimiste esimeses voorus selgitas rahandusminister Harri Õunapuu: "Viimaste arvestuste kohaselt on lootust, et varem lubatud esimese nelja klassi lastele lisaks hakkavad tasuta koolitoitu saama ka viienda klassi õpilased". Seega, jää on juba hakanud liikuma!
Möödunud aasta lõpul jättis Laari valitsus eelarvest välja 150 miljonit krooni omavalitsustele ja lastetoetustele. Praeguses lisaeelarves on selleks tarbeks ette nähtud aga ühtekokku 185 miljonit krooni.
Selles summast Kesk- ja Reformierakonna koostatud eelarves laste koolitoidu 65 miljonit krooni nende esimene reaalne, mitte aga verbaalne konkreetne panus Aino Järvesoo programmi "1000 krooni igale lapsele".
Mõõdukad taotlesid lastetoetusteks täiendavalt 180 miljonit krooni, lisaks soovis MõIs lisaeelarve suurendamist ligi miljardi kroonini. Riigikogu rahanduskomisjoni liige keskerakondlane Olev Raju ja komisjoni esimees, reformierakondlane Meelis Atonen teadvustasid parlamendile, et riigieelarve laekumised ei luba aasta keskel liiga optimistlikku lisaeelarvet koostada.
Viimaste arukus sai selgust lähipäevil. Nimelt hoiatas konservatiivne Eesti Pank 17. juunil oma prognoosidest lähtuvalt, et aasta teisel poolel võib senine korralik eelarvelaekumine pidurduda. See omakorda tähendaks, et populismist lähtuva, tegelikku reaalsust mittearvestava ja mõõdukate- isamaaliitlaste soovitusel mõtlematult kokkukirjutatud lisaeelarve täitmisega tuleksid üsnagi tuntavad segadused.

Kolm ja pool aastat endise pensioniga

Viimati tõusid Eestis pensionid Mart Siimanni valitsuse 1999. aasta eelarves. Hilisemal ajal on võimulolijad pensionitõusu ettepanekuid pidevalt tõrjunud. Kõige drastilisem oli isamaaliitlase A. Altossaare 2001.a esitatud mure: " Suure osa sellest tööst, mida meie vanemad ja praegused pensionärid on teinud, on tehtud ühe teise riigi, Eestit okupeerinud riigi teenistuses, ja suur osa loodud väärtustest on läinud N. riigi ambitsioonikate sõja- ja kosmoseprogrammide täitmiseks". Pensionide tõstmise vastu on sama kentsakate argumentidega välja tulnud mõõdukad E. Tarto, V. Hansen ja K. Kotkas, isamaaliitlased K. Jürgenson, T. Sinissaar, S. Endre.

Isamaaliitlase Altossaare mure: " Suure osa sellest tööst, mida meie vanemad ja praegused pensionärid on teinud, on tehtud ühe teise riigi, Eestit okupeerinud riigi teenistuses, ja suur osa loodud väärtustest on läinud N. riigi ambitsioonikate sõja- ja kosmoseprogrammide täitmiseks".

Justkui mingil imeväel viidi siiski ellu pensionide indekseerimine, mis tõstis pensione õige natuke.
Lisaeelarves leidis praegune võimukoalitsioon pensionide täiendavaks tõstmiseks 60,6 miljonit krooni 1. juulist alates. Nii kujunebki nüüd pensionitõus ühtekokku kuni 200 kroonini. Märkigem, et pensionäridest abielupaarile on 400 krooni suur lisa.
Tegemist on uue koalitsiooni elluviidava eelarvega, milles oleme seadnud eesmärgiks sotsiaalsete pingete vähendamise.

Tahet rohkem kui raha

Lisaeelarve vastuvõtmiseni pidi valitsus lähtuma üksnes Laari valitsuse poolt etteantud rahast. Lisaeelarves lisandunud 410 miljonit pole riigieelarve 33 miljardi krooni kõrval just suur raha, ent võimaldaks praegusel koalitsioonil siiski rahastada olulisi prioriteete. Kasutan siin tingivat sõna "võimaldaks", sest enamik lisaeelarvest läheb Laari valitsuse vigade parandamiseks.
Nii jättis eelmine valitsus 2002. a eelarvest välja politseinike pensionid 23,9 miljonit krooni ja omavalitsuste ülesannete katte rahast vähemalt 120 miljonit krooni. Nüüd oleme meie lisaeelarvest selleks raha eraldanud ja eelmise valitsuse tahtlikud "vead" parandanud.
Paraku käitus MõIs lisaeelarve käsitlemisel küüniliselt. Nende poolt lisaeelarve teiseks lugemiseks tehtud populistlike suunitlustega ettepanekute summa oli ligi 4 korda suurem lisaeelarve mahust. Näiteks soovisid isamaaliitlased valitsuse reservfondi 33 miljonit vähendada tervenisti 214 miljoni krooni võrra! Lisaeelarve kolmandal lugemisel aga soovisid isamaaliitlased sellest 33st miljonist kroonist ära võtta 104 miljonit.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)