Toomas Kivimägi. Kas salakaval niiditõmbaja? Või aus Batman?

Pärnus levivate kuulduste põhjal valmistub teenekas maavanem Kivimägi, kel väidetavalt prokuratuuris head tutvused, sügisel omavalitsusse kandideerima.

 Kivimägi valmistub hüppeks mänguplatsile

Toomas Kivimägi on paljude pärnakate jaoks aastaid kehastanud midagi üllast ja ülevat. Tema iga-aastased vastuvõtud maakonna eliidile on meeldejäävad ja oodatud. Maavanemana riiki esindades pole ta pidanud kunagi lahendama kohalikke poliitilisi mudaloopimisteni viinud ebameeldivaid probleeme. Ta on saanud rahulikult ja väärikalt varju taanduda. Et seda enam esile kerkida nendeks hetkedeks, kui on vaja jõuda pildile mõne positiivsema uudisega. Lõigata läbi linti siin ja seal.

Alates 1993. aastast maakonna eesotsas olnud noorest ja energilisest mehest on paarikümne aastaga saanud väga suurte sidemetega poliitik, kel eneseteostust juba ammu paistab nappivat. Pärnus sosistatakse, et Kivimägi võiks just sel sügisel anda tõsise löögi senisele linnavõimule, kandideerides kas Reformierakonna eesotsas või, kui talle seal esimese viiuli staatust automaatselt ei anta, tulla mänguplatsile lausa oma nimekirjaga.

Kui veel aasta eest tundus, et Kivimägi oleks lausa ideaalne figuur reformarite nimekirja etteotsa, siis on mitu just viimasel aastal avalikuks saanud ebameeldivat seika ja väljaütlemist varjutanud temagi väljavaateid. Enesekindlast mehest on lühikese ajaga saanud närviline tõmbleja.

 Esimene viga – enese poliitiline määratlemine

Vigade seeria algus pärineb 2008. aasta kevadest, mil Kivimägi raadios teatas, et Pärnule oleks kasulikum, kui linnapea oleks riigi juhtivate koalitsioonipartneritega samast erakonnast. Et siis oleks lihtsam raha saada.

Lapselikult siiras arvamusavaldus üllatas paljusid, seda enam, et selleks hetkeks oli maavanem tunnistanud, et Via Baltica täismahulise ümbersõidu jaoks riigilt raha välja meelitada ilmselt ei õnnestu. See kostis õõnsalt.

 Teine viga –  korduv enesekontrolli kaotamine

Kuid Kivimägi kaotas möödunud aastal enesevalitsuse veel mõnigi kord. Ta lubas endale  raadio otsesaadetes Viisitamme suunal sapist, sarjavat kõnepruuki. Justkui oleks tegu poliitiliste oponentidega, mitte aga sama maakonna kahe suurima juhiga.

Pealtnägijate kinnitusel avanes üks veidramaid vaatepilte ERR stuudio avamisel Pärnus. Kohaletulnute ees keeldus maavanem lindi lõikamisel seismast Viisitamme kõrval ning palus ERR-i juhil Margus Allikmaal seista nende vahele, põhjendades oma soovi sellega, et nii ei juhtu midagi halba ja ta ei pruugi kääridega kogemata Viisitammele viga teha.

 Kolmas viga – Audru südame erastamine fiktiivsete dokumentidega

Oleks see siis sellega piirdunud! Justkui välk selgest taevast sai ETV telesaade «Pealtnägija» mullu oktoobris jaole skeemile, kuidas 75-aastase naise usaldust ära kasutades püüti varastada 13,5 hektari suurune tükk Pärnumaal Audru südames. „Pealtnägija“ tuvastas, et vallavanem Rein Talisoo aitas kas teadvalt või teadmata kaasa sellele, et liikumispuudega memmest Anna Gutest tehti tema teadmata tankist ja püüti tema nimel ärastada potentsiaalselt miljoneid väärt 13,5 hektarit riigimaad keset Audrut. Just nimelt riigimaad, mida valvavaks  „lõukoeraks“ on määratud maavanem.

Pärnu maavanem Kivimägi tühistas kahtlase erastamise pärast telesaates kõlanud faktide ilmsikssaamist ning dokumentide ülekontrollimist, kui mustvalgel selgus, et pensionär Anna Gute nimel loodud erastamistoimikus on mitu fiktiivset dokumenti. Meedia uskus juba tollal, et arvestades, kuidas bürokraadid pärast „pealtnägijate“ sekkumist jänesehaake tegema asusid, ulatub kaasosaliste ring kardetavasti kõrgemale. Maavalitsusse.

Või kas tõesti ei teadnud Kivimägi ega tema meeskond mitte midagi ulatuslikust erastamistehingust Audrus, kuhu Kivimägi ise oli püüdnud endale suvekodu rajada?

Täna, kolm kuud pärast avalikuks tulekut, on kogu juhtunut võimalik võrrelda Politovskaja mõrva uurimisega Moskvas: uurimine käib, kuid kahtlustada ei osata kedagi!

 Neljas viga – otsustuskorras maaostu palumine Audrust

Veel 2008. aasta 22. mail oli maavanem Kivimägi saatnud tagasihoidliku palvekirja Audru vallajuhtidele, neilesamadele, kellega koos satuti sügisel erastamisskandaali keskmesse. Nimelt soovis maavanem otsustuskorras omandada maatükki Audru vallas. Ikka selleks, et  ehitada sinna suvekodu. Kiri, milles maavanem palub tema poolt välja valitud maatüki võimalikult kiiret eraldamist, lõpeb  hüüdlausega: „Loodan siiski teie positiivsele otsusele!“

Ja ennäe imet! – maavanema avaldus osutus sedavõrd muljetavaldavaks, et sisuliselt juba oma järgmisel kogunemisel, 12. juunil oligi vallavalitsusel valmis otsus, kus volitatakse vallavanemat sõlmima maavanemaga ostu-müügi tehing maa otsustuskorras müügiks. Ei vallavanem ega ka maavanem kui riigipoolne seaduste järelevalve teostaja ei pööranud tähelepanu asjaolule, et otsustuskorras maamüügile peaks eelnema avalik konkurss või peaks müüdav objekt vähemasti teenima avalikkuse huve. Kas tõesti on soodsa hinnaga (80 EEK/m2) maa ostmine Pärnumaal nii lihtne igale surelikule? Või lihtsalt pesi käsi kätt?

 Viies viga – seaduste tõlgendamise suutmatus

Viimase möödalaskmise, kus Kivimägi taaskord Pärnu linnavalitsusega vägikaigast püüdis vedada, lõpetas kohus tänavu jaanuaris. Nimelt ei olnud maavanem rahul sellega, et Pärnu linn erastas Raeküla raudteejaamale kaasa teenindusmaa.

Ise palju omakasupüüdlikumate erastamistega kokku puutunud Kivimägi hinges oli tärganud riigimehelikkus, ning nii tundus talle linna ja OÜ Redstar Invest vahel sõlmitud leping liiga helde ning teenindusmaa liiga suur. Maavanema arvates võis linnas maad erastada vaid ehitise juurde kuuluva krundi või teenindamiseks vajaliku maa ulatuses ning tema protesti kohaselt ei oleks linnavalitsus tohtinud ostueesõigusega erastatavaks maaks määrata parkimisplatsi ja haljasala alust maad. 

Pikk kohtusaaga, mis jättis paljudele asjaosalistele pigem „ärategemise“ mulje, sai kohtus siiski õiglase lahenduse. Kohus leidis, et maa erastamine linnavalitsuse poolt oli igati seaduslik ja õigustatud, ning jättis Kivimägi kaebuse rahuldamata. 

 Ilmselt oma rahvamehe-populaarsusele rõhudes on maavanem lubanud samalaadselt torpedeerida ka vibustaadioni müügi spordiseltsile „Põhjakotkas“ just teenindusmaa määramise osas. Kas tal ka viimase kohtuotsuse valguses see soov püsib, pole teada. Kuid päris kindlasti on sellised lahmivad ja alusetud vaidlustused viinud Kivimägilt tubli jupi pärnakate usaldusest. Kes ikka tahaks endale linnapeaks närvilist asjapulka, kel pole suutmist seadusi tõlgendada? Kuigi väliselt on mees ju soliidne ja väärikas.

Kui veel peaks tulema ilmsiks faktid, et just Toomas Kivimägi on ka Mart Viisitamme „korruptsiooniskandaali“ käima lükanud, nagu mõnel pool peaaegu avalikult sosistatakse, poleks eduka ja teeneka maavanema väljavaated sügisel parteipoliitikasse lülituda ilmselt kõige soodsamad.  Ta suudaks ehk valimiseelsest kampaaniast välja lülitada Viisitamme, kuid vaevalt, et ta ka ise pärast 2008. aastal avalikuks tulnut pärnakate jaoks  „unistuste Batman*“ oleks.

KESKNÄDAL

*) Inglise  Batman = eesti  Nahkhiirmees

Mart Viisitamme kommentaar:

„Toomas Kivimägi puhul on tõepoolest raske aru saada, kelle või mille huvide eest ta maavalitsuse eesotsas seisab. Ta ei armasta probleeme ega suuda neid lahendada.  Bussifirmade pahameel dotatsioonide pärast oli järjekordne näide.  Ilmselgelt on ta maavanema tööst väsinud ja otsib endale muud tegevust. On kuulda, et ta peab läbirääkimisi kõigi suuremate erakondadega, kuid eelkõige tema liiga pikk ametnikustaaž,  harjumuspärane maavanemlik töörežiim ning hiljutised tema kohale kerkinud kahtlusevarjud kokkumängus Audru vallajuhtidega maade erastamisel ei muuda teda erakondade jaoks piisavalt ihaldusväärseks eesliini-tegijaks. Teiseks või kolmandaks numbriks  ta ehk kuhugi nimekirja sobiks, kuid ka siis peaks ta suutma endale selgeks teha, et poliitikas tuleb osata ka halva mängu juures head nägu teha ning alati jääda tasakaalukaks. Seda kogemust paistab tal nappivat.“

Jaga |