Nädala juubilar NOVELLA HANSON 65

„Fixi“ liige ja mänedžer Väino Land on Novella Hansonit nimetanud üheks musikaalsemaks inimeseks Eestis. (Õhtuleht, 16. november 2013). Vello Salumetsa raamatus „Fikseeritud Fix” on Novella Hansonile pühendatud peatükk „Nell“. Sellest saame teada, et Fixi-poisid leidsid populaarses ansamblis „Viker“ laulnud Novella Hansoni  „rajonkast“, nii kutsuti Tartu rajooni kultuurimaja. Novellale pakuti „Fix-is“ solistikohta, mille ta vastu võttis, jätkates samal ajal ka „Vikeris“.

Veel on Fixi-raamatus lugeda, et Novella Hansoni jõuline ja sugestiivne hääl võimaldas ansambli repertuaari võtta mitmed toonased maailmakuulsad hitid.

Novella Hanson kuulus „Fixi“ aastail 1970–1971 ja 1982. Külalisena astus ta lavale 1968. aastal loodud ansambli 45. sünnipäeva kontserdil 2013. aastal.

„Laulsin ansamblis Fix, kui Raivo Dikson (ansambli Laine juht) tuli mind Tartusse kuulama ja Lainesse kutsus. Olin siis 19-aastane,“ meenutab Novella Hanson ansamblist „Laine“ kirjutatud raamatus „Laineline elu. Ansambel Laine 50. Muusikute värvikaid elulugusid“ (autor Kristel Rõss ).

Samas raamatus kõneleb Novella, et Raivo Dikson andis talle vabad käed laulda seda, mis talle meeldis. Lauljannale on kõige südamelähedasem olnud ikka džäss. Sellele viitab ka Rahvakultuuri Keskuse kodulehel avalikustatud meiliaadress, mis algab ühendiga jazzinelly. 

„Laine“ muusikareisidelt sai alguse Novella kudumisharjumus. Ise on ta arvanud, et nendel tuuridel sai ta valmis vähemalt sada kampsunit.

Novella Hanson sündis 16. märtsil 1953 Tõrvas. Tema lapsepõlvekodus olid olemas lõõtspill ja klaver. Kohalikus kultuurimajas sai kaasa lüüa laste lauluringis ja ka näiteringis. Tartus lõpetas ta 1971. a. Miina Härma nimelise 2. keskkooli. 

Tartusse sattumisest jutustas Novella värvikalt Tarmo Pihlapile üheksakümnendatel aastatel eetris olnud telesaates „Tarmo album”.

Nimelt armus teismeline tütarlaps Valgemetsa pioneerilaagris ühte pillimehest noormehesse ja tuli tema pärast Tartusse elama. Suhtest siiski asja ei saanud, sest noormees ütles, et teda huvitab ennekõike muusika, mitte naised. Novella jäigi aga tartlaseks. Oluliseks põhjuseks oli soov õppida ka siinses 2. keskkoolis, mis oli inglise keele kallakuga. Prantsuse keelt õpetas seal Lauri Leesi. „Ta oli väga südamlik. Jäin ükskord haigeks ja ta käis mind kodus vaatamas, mõni aeg hiljem viis mind kohvikusse sööma. Et ma ikka sööksin ja terveks saaksin. Ta oli võrratu!” on Novella Hanson rääkinud Õhtulehele. Tema sõnul toimusid koolis ka prantsuse keele õhtud, kus esinesid õpilased ja laulis ka Lauri Leesi ise.

 Tartu Riiklikus Ülikoolis õppis Novella Hanson kolm-neli aastat inglise keelt. Prioriteediks kujunes siiski laulmine, ja nii jäid kõrgkooliõpingud pooleli.

Oluliseks aastaks oli 1982, kui ilmus tema plaat lauludega „Taas su juurde“, „Ehk nüüd“, „Kes teab?“ ja „Üksi keset ööd“. Rahvusringhäälingu videoarhiivist leiab kaheksakümnendate aastate algul valminud telefilmi, kus tuntud muusikud sõidavad laeval „Vanemuine“ Tartust Pihkvasse ja esinevad seal.

 Internetis on ka mõned saated ja filmid, kus Novella esineb koos enda ning laulja ja näitleja Tõnu Kilgase tütre Hedvig Hansoniga (sündinud 1975). Novella on öelnud, et tal on tütrega sarnane muusikaline maitse. Vikipeedia tutvustabki Hedvig Hansonit kui džässilauljat.  

Elades nüüd aastaid taas sünnilinnas Tõrvas, on Novella Hanson öelnud, et igavust ta seal ei tunne. Kunagine tipplaulja tunneb rõõmu laste ja noorte juhendamisest. Neid on tal vanuses 7–18 aastat. Tema õpilased on võitnud nii vabariiklikke kui ka maakondlikke konkursse.

Novella Hanson pälvis Tõrva linna kultuuripreemia. Toonane Tõrva linnapea Agu Krabits toonitas ajalehele „Valgamaalane“ tema silmapaistvat panustamist paikkonna noorte muusikaharidusse.

Ta on ka ise lastelaule loonud ja talletanud need noodivihikusse „Muhedad lastelaulud“. Üks tema lastelaule (tekst Ott Arder) kannab näiteks pealkirja „Marju Kuudi kirju koer“.

JAAN LUKAS

Jaga |