Euroopa Liidu järgmine sihtmärk olgu Ukraina

PRIIT KUTSER,      16. jaanuar 2008


„Kõhuprobleemidega" Euroopa Liidul oleks tunduvalt kergem seedida pigem Ukrainat kui Türgit, kuna viimane ei ole veel täiesti euroopalik. Sinna läheb oma 20–30 aastat, enne kui võime tõsiselt hakata rääkima Türgi astumisest Euroliitu. Seda räägivad türklased täna ka ise. Istanbuli või pealinna Ankarasse sattudes võib järsku arvata, et oleme Euroopas, kuid illusioon puruneb kohe, kui sõita metropolidest välja.

Türgi muhamedlased ja Ukraina kristlased

Euroopa Liit võiks järgmise kümne aasta jooksul tunduvalt aktiivsemalt töötada Ukraina suunal. Põhjusi on niivõrd palju, et saaks lausa terve raamatu kirjutada. Mõne neist tooks aga siin välja.

Esiteks see, et Ukraina on Euroopale väga tähtis, nii majanduslikult ja kultuuriliselt kui ka demograafiliselt. Ukraina on suur nii rahvaarvult kui ka pindalalt. Ukrainal on nii maad kui ka maavarasid, muid loodusressursse ja rikkalikult inimkapitali. Järelikult oleks Ukrainal tõsine potentsiaal saada üheks majanduslikumalt edukamaks ja mõjukamaks riigiks Euroopas.

Kui türklaste puhul on tegu muhamedlastega, siis ukrainlased on kas kristlased või ateistid. Rassiliselt on ukrainlased lähedasemad „keskmisele eurooplasele", nii et viimasel ajal Euroopas tõusutrendi näidanud ksenofoobia ja rassiviha nende tulekuga ei kasvaks. Ukraina ja ukrainlaste sulandumine Euroopasse oleks tunduvalt valutum ja kiirem.

Kes sobib Euroliidu „puslesse"?

Euroopa Liit kujutab endale palju ette ja seab endale liiga kõrgeid eesmärke. On räägitud Türgi, Iisraeli ja varsti ka Maroko vastuvõtmisest EL-i. Euroopa ajalugu on näidanud, et suur tükk ajab suu lõhki ning läbimõtlemata ja kaalutlemata laienemispoliitika võib saada kõigile saatuslikuks. Brüsselis istutakse võimukeskmes ega anta vahel endale päris hästi aru tegelikust olukorrast.

Reaalne situatsioon aga on, et tuleks liita esmajärjekorras kõik need, keda on kõige kergem liita ja kes sobivad Euroopa Liidu puzzle'ga paremini.



Euroopa Liit on nagu atleet, kes ei saa aru, et kui ta tahab jõusaalis tõsta 100 kg, peaks ta esmalt alustama 50 ja 60 kilogrammist. Ei, Euroliit tahab kohe tõsta 120 kg! Ukraina puhul sarnaneks see 50 kiloga, aga Türgi oleks 120 kg ning Maroko juba 200 kg.

Kui Euroliit on Ukrainaga hakkama saanud, võib ta ette võtta suurema suutüki – Türgi, mis on veel tüsedam kui Ukraina (nii pindalalt kui ka populatsioonilt), veel erinevam Euroopast kui Ukraina, veel märkimisväärsemate sotsiaal-majanduslike ja kultuuriliste murede ja iseärasustega kui Ukraina.

Pealegi, mäng käib aja peale. Kui Euroliit ei jõua Ukrainat enda poole võita, siis jõuab seda kindlasti Venemaa. Vaadates viimaseid arenguid Ukrainas, saame öelda, et oleme praegu seisus 1:0 (Venemaa kasuks).

Ukraina saab Euroopa Liidult ja ka Eestilt liiga vähe tähelepanu. Vahel tuleb uudiseid, kuidas Eesti ärimehed teevad Ukrainas imetegusid. Peaksime aga olema Euroopa Liidu ja Ukraina vahendajad. Aidates Ukrainat Euroliitu, aitame ka iseennast. Ukrainal ja Eestil on ajaloolises taustas ja muuski rohkesti ühist (Vene impeerium, Nõukogude Liit). Eesti ja Ukraina suhete ülalhoidjad ja arendajad oleksid Eestis elavad ukrainlased, kes Eesti Vabariigi kodanikena tunnetavad oma juuri ja aitavad kaasa mõlema riigi koostööle.

Laiendagem Euroopa majandus- ja kultuuriruumi

Võib öelda, et Euroliit on hetkel ainuke ja põhiline Euroopa kultuuri ja euroopalike väärtuste kaitsja. Tal on nii raha kui ka mõjuvõimu. Miks mitte laiendada kõike seda, mida mõiste „Euroopa" maailmale tähendab?

Enamik nõustub kindlasti, et Ukraina on osa Euroopast, andes oma panuse Euroopa kultuuri ja euroopalikkuse täiustumisse ja rikastamisse. Nii laieneb mõiste „Euroopa" veelgi. See tähendab ju ka Eestit ja Norrat, Serbiat ja Portugali, kuid ka baske ja fäärlasi. Mida rohkem on Euroopas esindatud ja maailmale välja toodud kõik see, mis teeb Euroopast Euroopa, seda tugevam ja kindlam on maailma arusaam Euroopast. Näeme ju, kui rikkalik ja mitmekesine on Aasia kultuur.

Näidakem ukrainlastele kindlat rohelist tuld, andes neile konkreetseid lubadusi, tunnustades ja tunnistades neid kui peatseid võrdväärseid Euroopa Liidu kodanikke. Sellega laiendame ja tugevdame Euroopa dimensiooni nii geograafiliselt ja majanduslikult kui ka kultuuriliselt.

Viimati muudetud: 16.01.2008

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (19)