Vello Leito: Laenuralli eesmärk oli Eesti uuskoloniseerida

Kõik teavad, mis oli kolonialism, vähem teatakse, mis on uuskolonialism. Kolonialismil olid rauast relvad, uuskolonialismil on kullast relvad. Viimaseid nimetatakse ka rahaks.

Koloniaalvalduste ülalpidamine nõudis sõjaväge, veriseid lahinguid, vanglaid; uuskolonialistid aga teenivad oma ohvreid kummardades ja ülistades luksuslikes paleedes. Viimaseid nimetatakse ka pankadeks. Kolonialism tuli kolonistidele raskelt ja kallilt kätte; uuskolonialism on uuskolonistidele aga mugav ja globaalne. Analüütikud väidavad, et oma 100 korda ka odavam.

Klahviklõbina saatel nende kabinettides slummistuvad riigid, raha aga voolab valguse kiirusel klaaspärlikolonistide mantlipärijatele koju kätte. Unustamatu! Ja kõige selle saavutamiseks on vaja vaid ühte: hävitada riigi rahvuslik majandus, asendada see väliskapitalil rajaneva majandustegevusega ning võlakoormuse all põlvedele vajunud rahvas anub ise allhangete odavat orjust.

Kuid Eestile on uuskolonialistid (kes sõnaseadelt, tõsi küll, on globalistid, planetaarse õitsengu loojad) ette määranud midagi eriti uskumatut – pöördumatu riigi ja rahvuse hävingu.[---]

Statistikaameti sõnum

Eesti Statistikaamet on esitanud meile lihtsama ja dramaatilisema sõnumi. Nimelt on ESA numbrilisel kujul kätte näidanud ja sõnaliselt ka välja öelnud, et eraisikute laenurahadel töötav kinnisvaraäri, nn kinnisvaramull, annab SKP väärtusest juba üle veerandi. Olukorra olemust ei sea kahtluse alla isegi Eesti Pank, seda tunnistavad keskpangapoliitika osakonna juhataja Ilmar Lepiku sõnad (vt äripäev, 10. veebruar 2006).

Kõige tähtsam on, et Eesti majandus kukub kokku isegi ja ainuüksi eraisikute laenukoormuse kasvu kaudu. Kukkumise hetk ja sügavus on hinnatavad suurused: majandus variseb siis, kui pole enam inimesi, kes oleksid veel võimelised laenama (s.t, kellel on tagatiseks kinnisvara või piisav sissetulek). Kinnisvaramull lõhkeb ning piltlikult öeldes kukub SKP küljest niisamahästi kui üleöö ära väga suur tükk, suurusjärgus veerand mahust. Kuna majanduskasv sisenes miinuspoolele juba rohkem kui kaks aastat tagasi, siis tagajärjed tulevad karmid ning väga paljud laenuga ehitajad kolivad kuuse alla.

Võrdluseks selline teave: 1999. a kerge majanduskriisi ajal, mis numbriliselt väljendus SKP kasvu langemises -0,6 %-ni, tõusis tööpuudus ometi üle 14 protsendi. Et aga oskaksite ette kujutada ka seda, mis juhtub siis, kui SKP maht langeb praegusest 25 protsendipunkti võrra allapoole, selleks kirjeldasingi artikli esimeses osas analoogilisi juhtumeid maailma ajaloost.[---]

Tõe tund

ﾕhk on jälle paks tähtsast teabest: piip, piip ja raha tuleb, raha tuleb, tagatist pole vaja, võtke laenu, tagasi peate maksma ainult poole, ülimajanduskasv jätkub takistusteta, Eesti Pank kiiret majanduslangust ette ei näe jne. Eksimatu märk, et Tõe tund on jälle lähedal.

See peaks kohe kindlasti kõigis imestust äratama, miks kogu väliskommertspangandus on nii kirglikult klammerdunud just eraisikute lõhkilaenamise eduka lõpuleviimise külge. Mis kasu nad sellest, sel moel tekkivast maksujõuetusest saavad?

Ei saagi kasu ega ole huvitatud, sest tähtis on see, mis sellega kaasneb: see vallandab kinnisvaramulli teenindava ehitussektori pankroti, mis lõhub Eesti rahvusliku ettevõtluse viimase kantsi. Tekib lõppseis: põllumajandus on hävitatud, riigiettevõtted müüdud (Eesti Raudtee müüdi tagasi vaid seetõttu, et 17 valminud sadamat Soome lahe idakaldal tuleb Vene nafta transiidiga toime), keskmised ja suurettevõtted müüdud, kinnisvaramulli filigraanse kasvatamise läbi vallandub rahvusliku ettevõtluse viimane ohe, vabaneb suures mahus elamispinda, sest paljude inimeste peavarjud lähevad vabamüüki võlgade katteks. Puhas vuuk.

Siit saab ka selgeks, miks kogu panganduse hävitamine viidi vaid ühe nupu alla ja kogu rahvusliku ettevõtluse lõplik hävitamine on nüüd viidud ühe teise 'vaid ühe nupu' alla. Selle nupu küljes on silt "eraisikute võlakoormus". Mõlemad nupud paiknevad väljaspool Eestit ja neile vajutatakse x-hetkel enne lõplikku laenuvõime ammendumist, hetkel, mis pole aritmeetiliselt väljaarvutatav.

VELLO LEITO,

Eesti Iseseisvuspartei esimees

Jaga |