Vana laul - peatage Tallinn!

KALEV KALLO,      01. veebruar 2006


Eesti Päevalehes 24. jaanuaril avaldatud Askur Alase artikkel kubiseb ebatäpsustest, hiilgab pealiskaudse lähenemise ning hüsteerikaks paisuvate emotsioonidega. Artikli aines toetub aksioomile, et kõik iseseisvusajal pealinna kavandatavad hooned on a priori koledad ja arhitektuurilist väärtust kannavad vaid Lasnamäe paneelelamud.

Ent nüüd asjast. Tallinna linnaplaneerimises toimuv ei olene linnapea, ametnike ega arendajate suvast. Tallinnas kehtib 2000. aastast üldplaneering, millest lähtutakse detailplaneeringute algatamisel.

Paltsu populism
Nii üld- kui detailplaneeringute kehtestamiseks tuleb läbida seaduses ette nähtud avalikustamised ja arutelud ning saada kooskõlastused. Detailide puhul võib kuluda kehtestamiseks aastaid, kusjuures kõigil linnaelanikel on võimalus esitada oma märkusi, mida menetlejad on kohustatud arvestama.
Ehituslube ei väljastata ilusate silmade eest, vaid ainult siis, kui projekt vastab nii korruselisuse, mahu kui kasutusotstarbe poolest detailplaneeringus ettenähtule. Projekti vastavuse korral toob ehitusloa väljastamata jätmine kaasa kohtuasja, mille ilmekamaks näiteks on Restori ehitus linnamüüri ääres, kus kohus tühistas linna otsuse ehitusluba mitte väljastada ning nõuab linnalt kohtukulude tasumist.
Endine linnapea Tõnis Palts ei astunud ühtki praktilist sammu Pirita tee hoonete ega nn Viru poja projekti peatamiseks ning tegelikult polnudki tal selleks võimalust. Vastavad eelnõud saadeti linnavolikokku vahetult enne kohalikke valimisi eeldusel, et need ei jõua menetlusse. Nagu näitab probleemi hilisem käsitlus ajakirjanduses, leidub alati kergeusklikke, kes lasevad ennast populistlikest sammudest õnge võtta.

Polkovniku lesed jälle hoos
Linnaplaneerimises pole argumendiks ehituse koledaks kuulutamine. Iga hoone sobivust kaalutakse linnaehituslikest kriteeriumidest lähtudes. Arendajatelt nõutakse lähiala infrastruktuuri ning logistiliste ühendustega arvestamist.
Mäletan võitlust linnahalli ja Sakala keskuse ehitamise vastu, sest projekte peeti koledateks. Viidates arhitekt Raine Karbile, süüdistati tookord linnavõime Tallinna kesklinna „karbistamises". Praegu on linnahall kaitse alla võetud ja Sakala keskuse lammutamise vastu ollakse valmis võitlema viimase veretilgani. Oh aegu, oh inimesi! Kord Lasnamäe peatamist nõudnud laulurahvas nõuab praegu Tallinna City ehituse seiskamist.
Kirjanik Smuuli loodud polkovniku lesk kuulutas, et arstid ei tea midagi. Iseseisvusaastatel oleme saanud targemaks ning arstidele lisaks ei jaga tarkade arvates oma tööst midagi ka linnaplaneerijad. Iga netikommentaatorgi teab linnaplaneerimisameti juhatajast paremini, mida ja kuhu Tallinnas ehitada.
Arhitektid, kellest püstitatavate hoonete välisilme enim sõltub, leiavad, et uute ideede nappuses ja linnaruumi solkimises on süüdi hoopis arendajad, kellel arhitektide liidu esinaise Margit Mutso sõnul on lihtsalt nii palju raha ja võimu, et nad teevad, mida tahavad. Teades, kui vaevanõudev on planeeringute kinnitamine eriti Tallinna kesklinnas, imestan, et arendajad üldse soovivad veel midagi linna piiridesse rajada.
Loodan, et avaliku arvamusega manipuleerimine ja ajakirjanduses kultiveeritav bolshevistlik viha arendajate kui südametute rikkurite vastu ei peata linna arengut, suunates vaba kapitali mujalt kiiremaid rakendusvõimalusi otsima. Kui see juhtub, ei maksa kurta, et kesklinnas laiuvad tühermaad ning linn on kõle ja inimvaenulik.

Hävitage arendajad!
„Kui läbirääkimised kinnisvaraomaniku või arendajaga tulemust ei anna, tuleb kaaluda nende ehituslubade peatamist või maade linnale tagasiostmist," õpetab arhitektuuriekspert Tõnis Palts. Soovin, et ta nimetaks ka summad, mida maksumaksjal Tallinna arengu peatamise lõbu eest maksta tuleb.
Minus tekitab hirmu ihalus „kõva käega" diktaatori järele, kes nurjab rahas suplevate arendajate plaanid rajada tallinlastele elamuid, büroosid, kultuuriasutusi, kaubanduspindu. Kas linnaplaneerimisameti asemel peaks linnavalitsus moodustama planeeringute nurjamise ja ehituslubade peatamise ameti?
Me naudime hetkel majanduslikku tõusu, mis mõne aasta pärast võib asenduda langusega. Subjektiivsed vaidlused „kolemajade" ja „ilusmajade" üle ei vii meid kuhugi. Maju projekteerivad arhitektid, kelle oskuste ja ilumeele harimine ei kuulu linnavalitsuse esmaste ülesannete hulka.
Tallinna linnavalitsus seisab kindlalt selle eest, et kõik linnaruumi püstitatavad ehitised oleksid linnaehituslikult vastuvõetavad ning selle tagab vastavus detailplaneeringu nõuetele.
Keelduda väljastamast ehituslube detailplaneeringuga vastavuses olevatele hoonetele on kuritegu, nagu on kuritegu linlaste huvide suhtes ka planeerimisprotsessi sihikindel venitamine.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)