Na, tervidus teitele!

Kõrva Jaanus,      25. juuli 2007


Ma köisi sii neljateismendamal juunil Kuresaardes pidus ning mool lasti seel ka nokk lahti tehje. Äi-äi, pidu oli vägev, sennepärast et korraga olid kolm nöukest meest platsis, kis keik oo siseministrid olnd: Etkar ise, siiss Ain Sepik ning Kalle Laanet ka, kus sa sennegid jätad – ta keikse viimane, kis ise saarlane ning veel minister oli. Neh, nüid oo ka saarlane, a ma äi tea, kaua ta nöukses valitsuses vasta peab, sest saarlast oo moo teeda änamus ühe sönaga mihed, kis kaua aega plära äi kannada. Neh, Pihl oo nüid pidand öhku sisse vidama küll, jo saab nähje, millas ta kaane peeld ee lööb.
Saaremaa lihatööstus näidas seel oma kaupa ning kassa usud vai ei, müsust mihed seel krillimise vannide taga toimedast: Vjätsislav ise, siiss Laja Tiit, kis kunagid ka Iiu maavanem oli ning Laari Mart ka! Ning keik nad mahtust kinasti nenda ütelda ühe öue peele ee ning mingitsugust ütlemist äi ole olnd. Mart andis veel Etgarile lihatüki ning pole kumbkid seda vad pildi laskmise lugu meele tuledand. Mool tuli jüba nöuke tunne peele, et sii aidaks preet kohe egaks jühuks uus valitsuse kabineti tehje, kinnega meite elu jälle öigede rööbaste peele tagas tömmada. Neh-ja, kui oogid sedas, et nendel arjad punaseks akavad menema, siiss kutsub Leedu jälle mihed kokku, annab egaühele tüki liha ning taevane rahu oo jälle maa peel. Mes sa arvad, et ma tee nüid nalja vai köi kinnelegid sesse? Äi ole, ma mötle seda täitsa tösiseld, sest kui sedamodi edas leheb, kut preet, siiss oo senneks ajaks, kut Antsip Eesti viie rikkama Euroopa riigi sega oo viind, meitid nenda palju järgi ka, kui palju medel rikkaid oo, sest teised keik oo jüba lusiga nurka visand.
Neh, ma akasi nüid poliitigast reekima, a teedsa – äga sii teistmoodi äi saa, sool peeb silm keikse aeg peel olema, muidu leheb jälle möni asi nii rutusti soo silmte alt lebi nat lihakauss nälja aegus, et sa p`jöua kätt mette pitkaks aedagid – jüba oo läind. Ning jo sa sennest oled ka aru saand, et ma mette nöuke mees äi ole, kis vanamoril ainuld jala körvas vai silmakohtas seisab, vai Juhaniga kuuri all vöi Manni poodi juures ölut larpida muistab. Ma ole kogus aeg vaatand, mes Toombel tehtaks ning kui suu käde vöimus antakse, siiss noka lahti ka teind.
Preet ma ütle sedamodi, et senne va pronksmihega tömmadi terve Eesti rahavs öhku ning valitsus katsub keiksugu trikkist tehje, et mede jälad mette maad äi puutuks. Keikse ullem oo muidud see, et änamus oogid sennega rahul, a nad äi mötle mette üks raas, et mes siiss saab, kui tuul talla alt änam lebi äi köi? Kuskoha peele mei siiss maandund oleme vai kas oogid änam seda kohta, kuspoold sai Antsipi järgi lendu mindud. Mütmed märgid näitvad siiskid seda, et see öhkus olemine akab jüba ee tüitama ning tahaks tagas maa peele. A nende vasta oo kohe rohi olemas, sest vaada – kui sa oled seda vad Kanal kahte vaatand, siiss seel reglaamib mingitsugust vilmi, mes nüid oo kokku pantud ning mida siiss üitakse välje sedamodi, et see pronksiöö oli Vene mäss Talinas. Na, kurat, kus see siiss vene mäss oo, kui mei omad asjamihed senne välje mötlest ning mo mäledamist mööda terveld kolmandik Eesti pass taskus poe aknaid sesse peksid ning suitsu ja muud kraami tasku aesid. A teedsa, miks jäuks seda vaja oo? Seda oo senne jäuks taris, et mei mötlema äi akaks, et see södur oleks rahumeeltseld jo niikutnii ee viidud ning senne vene mässu jütuga aedakse keik, kis vehegid kahtleb jälle lendu, sest jüba paljast vene nimidamisest aidab, et eesti mihel silmavalged punaseks lehtvad.
Nehja, Teevee kolm oo ka oma männigu vahele pistnd ning mingitsuguse vilmi ette, kus aatumipomm ee plahvadas, köib nöuke jütt, et kui ärra Puutinil katus tööliseld ee söidab, siiss vöib meitega sama moodi jühtuda. Vaada, ma ole vana kooli mees ning sennepärast pea ütlema keiksepeeld, et kui Puutin oo ärra, siiss ärradel katused äi söida mette. Kui Puutin ärra äi ole ning katus ee söidabkid, siiss äi ole meitel sii midad ninatarka mängida, sest tehtakse niikutnii sedas nagu tahedakse. Sest vaada – suured riigid oo eluaeg omavahel kokku leppind ning kas see meite suguste pisiste vendada jäuks oo ea vöi alb, seda meite keest kiskid küsima tulema äi aka. Oled sa töösti nii kerge meelega, et usud, et Natu poisid sii abiks tulevad? Äi tule, nee tegevad niisama taeva all oma lennugitega pulli ning naagut nad Leetus neid prasauskienesid taga aema akkast, olid meitel sii satigad paltsis. Jo sa ju tead, et saared kardulimardigaid täis oo?
A ma küsi nüid so keest – kui kaua vöib sedamodi meitid tolaks tehje? Ning ma vasta soole, et ühna kaua, meeldib see soole vai mette. Sest vaada – neid asju, millega tehelepanu elu kallimaks menemise juurest eemal oida, oo veel. Vetame kas vöi senne va tanki juraka T-34, mes Narvas ilu auga seisab. Ma usu, et kui valitsuel änam muud äi ole ning viimane äda kee oo, siiss tuldakse välje plaaniga, et see tank oo ka okupatsjooni märk, mes ee tuleb vidada. Nehja, oogid jälle isamaaliste tunnede peele kinasti röhut ning vehemald pool aastad oo rahvas ühe jälaga maa peel, teisega öhkus ning jütustab rahvusliku ühte kuulumise tundest. Neh-ja, kui see lebi saab, siiss leiudakse jälle midad muud, muidud, kui senneks ajaks pole möni pisem kolitsjooni partei musitust pehe vötnd.
A preet oo veel ilus sui ning kui sa senne jütu oled lebi lugend, mene köi vees ee ning liuta oma kannad puhtaks.
Neh, olga ning!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)