Noorte väljaränne ja elanike vananemine kaotab koolid

Kuuldavasti on Viljandi, Valga ja Haapsalu volikogu võtnud varakult vastu otsuse luua oma linnas 2012. aasta sügisest nn puhas gümnaasium. Järvamaal Türi linnas alustasid eraldi põhikool ja gümnaasium tegevust juba eelmisel sügisel.

Mis on lihtne ja mis ideaalne

Radikaalsed muutused sellises suhteliselt konservatiivses keskkonnas nagu hariduselu on väga tundlikud. Mida rohkem ja mida varem on aruteludesse kaasatud erinevad huvigrupid, seda rahulikumalt ümberkorraldused sujuvad. Kuivõrd koolivõrgu korrastamine on kohaliku elukorralduse küsimus ja otseselt omavalitsuste otsustuspädevuses, siis seda tunnustatavam on julgus muutusi läbi viia.

Lihtsam on muidugi oodata riigi sekkumist, sest siis on kohalikel poliitikutel hea viidata lapsevanematele ja õpetajatele selgitusi jagades ümberkorralduste „põhisüüdlasele".

Ideaalne oleks, kui muutused koolivõrgus kattuksid uuele riiklikule õppekavale üleminekuga.

Vähemalt kolm kohustuslikku ja erinevat õppesuunda elujõulise gümnaasiumi osas eeldavad ligikaudu 250 õppurit. Laste arvu jätkuva vähenemise tingimustes peavad alla selle suurusega gümnaasiumid tõsiselt mõtlema oma atraktiivsuse ja edasikestmisvõime üle.

Laste arv väheneb nagu kevadine lumi

Ka paljudes põhikoolides on viimastel aastatel laste arv kiiresti vähenenud nagu kevadine lumi. Kui aga 6-klassilises koolis on vaid kümmekond õpilast, siis ka kahe õpetaja palgalpidamine ei ole õigustatud. Nii sulgeb Paide vald sügisest oma lasteaed-algkooli Sargvere õppehoone. Selles asumis on tegutsenud pea 145 aasta jooksul nii mittetäielik keskkool kui ka suur põhikool. Vaat, mida elanike vananemine ja noorte väljaränne ühe keskusega võib teha! Kool on kadunud.

Tundub, et igati tuleks toetada 3-klassiliste (lasteaed)koolide olemasolu kogukonnakeskustes. Just lapsele, aga ka vanemale, on eelkõige oluline kodulähedane koolimaja ja turvaliselt lühike koolitee. Väikeklassis saab õpetaja rohkem arvestada lapse individuaalsete omadustega, sest eriti esimestes klassides väljendub laste erinev ettevalmistus kooliks.

Kindlasti annab väikekoolis lapsele positiivseid emotsioone ka hea personaalne suhe õpetajaga.

Suuremas asumis parem huviharidus

Mis puudutab põhikooli järgmist kooliastet, siis üle 10-aastastel lastel suureneb huvi erinevate loovate tegevuste vastu, soov teha valikuid, aktiivselt osaleda huvihariduses.

Neid võimalusi on väikeasumi-koolis raske pakkuda. Koolielu kohalikul korraldamisel tulebki jälgida, et vähemalt alates II kooliastmest (IV-VI klass) pakub kool õpilastele mitmekülgset haridust koos sportimisvõimaluste, kunsti- ja muusikaõppega. Kahju, kui lapse huvide arendamist takistab võimaluste puudumine. Seega on õigustatud alates IV klassist õpilaste ränne suuremate keskuste koolidesse.

Õpetaja rollist väikekoolides

Praktika näitab, et enamikus väikekoolides on loodud liitklassid. Selline koolikorraldus teeb lapsele teadmiste omandamise raskemaks, sest õpetaja peab suutma ainet edastada kahele vanuserühmale ühel ja samal ajal. Praktiseerinud pedagoogina julgen väita, et näiteks viienda ja kuuenda klassi lastele üheaegselt ainet õpetada on üpris tülikas ning kaotajateks on siin ikkagi lapsed. Tõsi, teadmisi saab tänapäeval omandada ka interneti ja teatmeteoste kaudu.

Samas peab kool (õpetaja) kodu (lapsevanem) kõrval õpetama lastele ka eluks vajalikke põhiväärtusi. Seda oskab I ja II kooliastmes teha kõige paremini klassiõpetaja. Hullem lugu on, kui kaadrinappuses väikekoolis asub koormuse saamiseks klassiõpetaja rolli aineõpetaja. Teatavasti koolitatakse Tallinna Ülikoolis spetsiaalselt klassiõpetajaid 3-5 aastat.

Kas aineõpetaja ikka suudab asendada erialaselt ette valmistatud klassiõpetajat?

Kui põhikool kohustuslikuna on õpilasele teatud mõttes riiklik sund, siis gümnaasiumiõpe on vabatahtlik. Siin saavad gümnasistid ja õpetajad olla eelkõige professionaalsed partnerid, kus õppeprotsess võimaldab õppurile igakülgse isikliku arengu. Rohked valikained, võimalus mõnda ainet süvitsi õppida ja individuaalne karjäärinõustamine peavad tagama, et 12. klassi lõpetamisel on noor iseseisvaks hakkamasaamiseks ette valmistatud ja õnnelik inimene.

Kohalikud poliitikud pelgavad valimisi

2010. a. oktoobris algatas Paide linnavolikogu Paide ja Süda-Järvamaa hariduse arengusuundade koostamise protsessi, kus töörühmades osales 81 ametlikku liiget, lisaks valdkondlikud spetsialistid ning visionäärid, kokku üle 100 inimese. Mõtted said paberile ja otsustamiskord anti poliitikute kätte.

Paraku on kohalike omavalitsuste volikogude valimised juba järgmisel sügisel. Seetõttu peame täna üheskoos tõdema, et ümberkorraldusi hariduselus ootame pigem kaugelt ja kõrgelt, julgemata ise ebapopulaarsusse langemise kartuses otsuseid langetada. Järgmine võimalus avaneb pärast valimisi, aastal 2014.

AIVO TOOMISTU, Keskerakonna Järvamaa piirkonna juhatuse liige

[esiletõste]

Paraku on kohalikud valimised juba järgmisel sügisel, mistõttu peame täna tõdema, et ümberkorraldusi hariduselus ootame pigem kaugelt ja kõrgelt, julgemata ise ebapopulaarsusse langemise kartuses otsuseid langetada.

8illustratsiooni saatetekst]

KEVADE! Pildil Järvamaa Koeru Keskkooli lõpukella ja lõpuaktuste kellaajad, ja üks neist pidulikest hetkedest on koguni juubelihõnguline - lõpetamas on 35. lend.

IRL-i juhtimisel aga ei piirduta üksnes lõpuaktuste, vaid lausa koolide endi lõpuga maapiirkondades.

Jaga |